Lepingutingimuste lugemise hügieen (teema 6)

[artjom.troitski]

Need pikad litsentsi tekstid, millega tuleb iga kord nõustuda, on kunagi muutnud minu suhtumist lepingutingimustesse (laenud, teenuste lepingud jne).
Nimelt hakkasin ma neid tekste allkirjastamisel skippima, nagu ma teengi litsentside puhul. See hügieen, et lepingu tingimusi tuleb lugeda, tuli mulle tagasi alles siis, kui hakkasin igapäevaselt tööl tegelema klientide "muredega".
Inimesed on tihti endale keerulisi olukordi tekitanud, kuna nad ei teadnud, millega nad olid nõustunud. See on aga aidanud mul muuta oma harjumusi lepingutingimuste lugemisel ja tõsisemalt nende sisule tähelepanu pöörata.
Kuidas sina suhtud lepingutingimustes toodud detailidesse? Kas loed neid alati või oled ka kogenud hetki, kus oled neid lihtsalt ära skippinud?

[KaarelJ]

Internetis lepingute läbilugemise kinnitamine on üks suurimaid valesid. :)

Seal ei kipu lugema, pigem tuleb kiire otsingumootori kasutamine ning see juba annab sisendi üldjuhul, et kas ja mis seal ees oodata võib.

Võrguvälises maailmas. Kindlasti. Eriti kui see on seotud mingite kohustuste võtmisega.

[marm]

Finantsasutuste lepingutingimused olen küll alati läbi lugenud. Teenuse lepinguid loen nii, kuidas juhtub. Tarkvara litsentsi tingimusi ma pole vist kunagi otsast lõpuni lugenud. Ma olen tõenäoliselt isegi rohkem lugenud e-poe lepingu ja tarnetingimusi

Ma ei ole neid kunagi nö samade asjadena võtnud.

[ElisabethV]

Mina ikka olen proovinud lugeda ja olla kursis, millele ma alla kirjutan. Tihti jääb, aga tunne et need ongi tahtlikult nii kirja pandud, et neid oleks väga-väga keeruline lugeda.
Litsentside jms muudele tingimustele liiga palju pole ma keskendunud.

[mati.a]

Minul on välja kujunenud tunnetus erinevate lepingute tähtsusest - on lepinguid, millega kaasnevad otsesed rahalised kohustused, siis nende sisu loen ma päriselt ka läbi ja süübin nüanssidesse. Siia juurde tooks näiteks kindlustuslepingud, mille sisusse tasub erilise tähelepanuga suhtuda. Kes on kinnisvara/kodu ostnud, siis kindlasti on lugenud hoolikalt läbi ostu-müügilepingu ja ka panga laenulepingu. Vähemtähtsad on võibolla teenuslepingud, millega kaasnevad küll rahalised kohustused, aga mida saab suurema vaevata lõpetada. Ja selle nimekirja lõppu jäävad tähtsuselt igasugu tarkvara kasutuslepingud, millega otseselt rahalisi kohustusi ei kaasne. Nende lepingutega on minu puhul ainult kerimisvaev, et kuskil lehekülje lõpus nõustumist avaldada - kas see on õige või mitte, ei oska isegi öelda, kuna lugematajätmise eest ei ole tulnud veel lõivu maksta.

[iljas]

Neid lepinguid ja kokkuleppeid on nii palju, et üksi ja ilma abita nende kõigi läbi lugemine on lihtsalt võimatu. Pigem olen nõus Mati.A-ga – oluline on keskenduda tähtsamatele punktidele, ja vähem oluliste osas kaitseb meid õnneks seadus, mis hoiab üldiselt ära absurdsed klauslid, nagu näiteks 100-kordne hüvitis või midagi sarnast.

[karool]

Kõike läbi lugeda on raske või võimatu. Nõustun eelnevaga, et finantsilised näiteks laenude/järelmaksudega seotud lepingud võiks ikka läbi lugeda, et enda kohustuste ja õigustega kursis olla.

[karrinn4]

Kui tegemist on "tõsise" lepinguga, siis vähemalt peamise info üritan kindlasti välja lugeda. Aga kui leping tundub rohkem formaalsus kui päriselt midagi kriitilist, siis enamasti lihtsalt lasen kiirelt silmadega üle ja ei hakka igasse detaili süvenema. Mõnikord tundub, et need lepingud ongi kirjutatud nii, et tavaline inimene lihtsalt loobuks lugemisest.

[matik]

Selle teemaga seoses tuleb kohe meelde, et litsentsilepingutega on päris palju ikka vimkasid sisse visatud, et just tähelepanu juhtida, kui vähe reaalselt inimesed lõppkasutaja lepinguid loevad.

Mõned näited:
- Spotify lisas oma EULA-sse 2013. aastal, kus teatas, et kasutajad nõustusid muusikat kuulama ainult kindlal kellajal, vastasel juhul Spotify omandab õigused kogu inimkonna kontrollimiseks.
- Valve (Steami looja), pani 2011. aastal oma tingimustesse klausli, mis ütles, et kasutajad, kes nõustuvad Steam’i teenuste kasutamisega, annavad ettevõttele üle oma inimhinge :D
- PC Pitstop pani 2004 oma EULA-sse klausli, kus oli kirjas, et esimene inimene, kes sellele tähelepanu pöörab ja neile kirjutab, saab $1000 auhinna. Kulus üle nelja kuu, enne kui üks kasutaja preemia sai.

Aga kas päriselt neid EULA-sid loeb ka? Tänapäeval on muidugi lihtsam, et võib lasta AI-l kokkuvõtte teha ning õnneks kaitsevad meid ka seadused, sh VÕS mis ütleb, et tüüptingimuste sätted, mis on selgelt ebamõistlikud kasutaja jaoks, on automaatselt kehtetud.

Rahaliste kohustuste võtmisel tasub alati notaris lasta kõik kahtlased punktid lahti seletada loomulikult...

[MartinA]

Mul isiklikult on kuidagi jäänud selliselt, et teenuste lepingute ning laenude puhul loen alati otsast lõpuni läbi. Tarkvara Terms of Service olen tavaliselt läbi scrollinud, kuid ei saa öelda, et päriselt oleksin neid läbi lugenud. Uue tarkvara või mängu installimisel olen tuimalt nõustunud, kuna kasutada tahan ning üldiselt mingid eriti ebarealistlikud asjad tulevad kas sotsiaalmeedias või kuskil välja.

Laenud, notarilepingud jmt on seni ikka tundunud piisavalt tõsised, et harjumus skippida lugemine, nagu teenuse tingimuste või litsentside puhul, pole läbi imbunud. Ei näe, et see nii pea ka muutuks - kui üldse, siis vaikselt tundub, et hakkab vastupidiselt, olen rohkem uute teenuste asju lugenud (vb mitte täies ulatuses, aga rohkem).

[JanikaMirme]

Tarkvara litsentsitingimusi ma tõesti läbi ei loe, mul pole õrna aimugi, kellele ma enda hinge müünud olen. Aga ma ei kujuta ette, et ma näiteks laenulepingu, ostu/müügi lepingu vms lugemata jätaks. Eks mingi tunnetus peab ka olema, et mille puhul võib tulevikus õiguslikke küsimusi tekkida.

[marjetanner]

Litsentsi lepinguid ei loe. Kunagi isegi proovisin mõnda lugeda, aga juriidiline inglise keel on piisavalt raske ja igav, et huvi kadus ja lõpuni ei jõudnud. Panga lepingud loen kõik korralikult läbi. Teenuse lepingutest käin kergelt silmadega üle.

[IllimarR]

matik wrote

Selle teemaga seoses tuleb kohe meelde, et litsentsilepingutega on päris
palju ikka vimkasid sisse visatud, et just tähelepanu juhtida, kui vähe
reaalselt inimesed lõppkasutaja lepinguid loevad.

Mõned näited:
- Spotify lisas oma EULA-sse 2013. aastal, kus teatas, et kasutajad
nõustusid muusikat kuulama ainult kindlal kellajal, vastasel juhul Spotify
omandab õigused kogu inimkonna kontrollimiseks.
- Valve (Steami looja), pani 2011. aastal oma tingimustesse klausli, mis
ütles, et kasutajad, kes nõustuvad Steam’i teenuste kasutamisega, annavad
ettevõttele üle oma inimhinge :D
- PC Pitstop pani 2004 oma EULA-sse klausli, kus oli kirjas, et esimene
inimene, kes sellele tähelepanu pöörab ja neile kirjutab, saab $1000
auhinna. Kulus üle nelja kuu, enne kui üks kasutaja preemia sai.

Väga huvitavad faktid, tänud @matik nendele tähelepanu juhtimast. PC Pitstop olen varem lugenud, teistest vimkadest polnud aga kuulnud.

Ise loen hoolikalt neid lepinguid mida saan muuta või vajadusel loobuda (hiljuti loobusin ühe mobiilsideteenusepakkuja sooduslepingust, kuna katkestamise trahvid olid ebaproportsionaalselt suured), kuid samas Apple, Spotify jne lepingud ei loe ja arvestan, et võin need igal hetkel lõpetada. Kas need võivad mind mõjutada ka peale lõpetamist ja kas minu andmeid müüakse kellegile? Ilmselt jah, kuid samas sooviks ikkagi teenust kasutada ja selle tõttu pole seni veel lepingu sõlmimisest loobunud.

[Tymofii]

Kui kunagi peaks ette tulema mõni tõsine leping, siis kindlasti lasen juristil läbi vaadata. Tavalisi lepinguid kipun pigem usaldama, kuna kogu lepingu läbi lugemine tundub võimatu.

[elarmust]

Kas need täispika romaani mõõtu lepingutingimused on hädavajalikud või pigem vahend tarbijale kahjulike tingimuste peenes juriidilises keeles peitmiseks? Eriti jubedaks teeb asja see, et neid muudetakse pidevalt ja kui uued tingimused ei meeldi, siis pole midagi teha.

Oi kui tore oleks, kui ma saaks omaalgatuslikult muuta pangalepinguid...

https://www.nbcnews.com/tech/tech-news/life-too-short-read-privacy-policies-heres-statistical-proof-flna297399

[IgorVin]

Ma loen lepinguid finantsasutustelt. Või mõne e-poe tingimusi ostmiseks ja tagastuspoliitikat. Teised küll ei viitsi lugeda

[AlisaS]

Neid asju, kuhu ma kas käsitsi või digitaalselt allkirja panen, ma muidugi loen, aga ülejäänud ilmselt mitte. Võib-olla vaatan diagonaalselt ja mõnda asja, mis mulle tundub olulist, et vaatan hoolikamalt.
Tõenäoliselt peaks tekkima mõni olukord, mis sunnib edaspidi kõiki lepinguid nii seest kui väljast läbi lugema.

[Kandiline Kilpkonn]

Ma arvan see lepingute lugemise soov ja tahe on meil kõigil otseses seoses lepinguga kaasneda võivate kohustustega või vähemalt ettekujutusega neist. Ehk et laenu-, millegi füüsilise ostu-, müügi- või üürilepinguid loeme suurema hoolsuse ja tähelepanuga kui näiteks pikki tarkvara kasutamise tüüptingimusi. Mis ühest küljest on ka mõistetav, kuna viimased on ajaga mahus ainult kasvanud ja võivad ulatuda kümnetesse lehekülgedesse. Samas isegi kui seal oleks mõni meile vastuvõetamatu klausel, kui paljud meist jätaksid selle tarkvara ostmata?

[alo.ansberg]

Ma arvan et ma pole elu jooksul mitte ühtegi lepingut täiesti otsast lõpuni sõna-sõnalt läbi lugenud - sõltub muidugi lepingu mahust aga üldiselt nende lugemine (näiteks laenulepingud) on kohati vägagi ajakulukas ja mõnikord kõikidest asjadest ei saagi päris täpselt aru mis mida tähendab. Kui lihtsalt tuimalt mingi pikk leping läbi lugeda, siis ega nii või naa kõik meelde ka ei jää. Isiklikult pole siiamaani kunagi ühtegi "üllatust" ühegi lepinguga olnud ning üldiselt ikkagi vaatan olulisemad asjad alati kiirelt üle. Üleüldse kui leping puudutab ikkagi raha või mingisugust pikaajalist kohustust, siis tasuks kindlasti pilk peale visata ja natuke süveneda sellesse.

[ViljarBergJürgens]

Internetis ma EULA-dele rahuliku südamega clickin next Päriselus ma ikka loen tavaliselt lepingud läbi. On olnud olukordi, kus see on kasulikuks tulnud.