Lepingutingimuste lugemise hügieen (teema 6)

[kaidokikkas]

matik wrote

Selle teemaga seoses tuleb kohe meelde, et litsentsilepingutega on päris
palju ikka vimkasid sisse visatud, et just tähelepanu juhtida, kui vähe
reaalselt inimesed lõppkasutaja lepinguid loevad.

Ma olen ise aeg-ajalt kodanikke trollinud küsimusega, et kes on enda Windows XX litsentsi lugenud - kui siis tõuseb 1-2 kätt suurest saalist, siis räägin tõsise näoga neile punktist, mis seal sees on (firmal on õigus nad Raekoja platsi viia, püksid rebadele tirida, porgandi ****** toppida ja neid möödakäijatele viie euro eest näidata).

Aga viimane Windowsi EULA, mille läbi närisin, oli Windows 10 oma - porgandist seal ei räägitud, aga oli ometi piisavalt häirivaid punkte. Ja minu teada USA õigusruum tunnistab clickwrap-tüüpi litsentsi märksa tõsisemalt kui mandri-Euroopa oma.

[alexaI]

Litsentsid, mis on seotud näiteks laenutega jne, on need, mida ma alati loen, et mõista, millele ma nõustun ja millised on tingimused. Näiteks laenulepingud, krediitkaardi tingimused või teenusepakkuja lepingud — need on asjad, kus iga väike detail võib hiljem mulle suurt mõju avaldada, seetõttu on oluline olla teadlik. Kui aga tegemist on vähem oluliste litsentsidega, mis ei ole seotud isikuandmetega või ei puuduta otseselt rahalisi kohustusi, siis vahel lihtsalt nõustun nendega, sest teksti on liiga palju ja see tundub liiga aeganõudev.

[marko.runtal]

Loen kindlasti läbi kõik, kuhu allkirja annan. Samas ToS nuppudele olen vajutanud palju kordi nii, et ei loegi midagi. See on küll puhas arvamus, aga ilmselt kipuvad inimesed digitaalselt asju kergekäelisemalt allkirjastama- samamoodi nagu on pangakaardiga lihtsam raha kulutada, kui see "füüsiliselt" käes pole.

[AllarB]

Mulle meenub üks kunagine Mikko Hyppöneni ettekanne, kus ta tõi ühe Interneti kasutamise suurima valena välja olukorra, kus inimene klõpsab nupule "Olen lugenud ja nõustun kasutustingimustega". Et seda väidet ka päriselt tõestada, pani ta oma ettevõte F-secure (nüüdne WithSecure) poolt Londonis üles wifi-võrgu, mille kasutamistingimused nägid muuseas ette, et selle WiFi võrgu kasutamise eest nõustub kasutaja loovutama ettevõttele oma kõige esimesena sündiva/sündinud lapse igaveseks ajaks. Hulk inimesi rõõmsalt muidugi sellega ka nõustusid tasuta WiFi nimel. :)

Isiklikult loen alati põhjalikult läbi kõik laenu ja kindlustuslepingud ning üleüldiselt pea kõik teised sellised lepingud, mis vajavad minult PIN2-ga digiallkirja. Muude lepingute osas kipun olema valivam. Siinkohal on aga AI saanud täiesti asendamatuks tööriistaks, mis aitab minu jaoks võimalike ebasoodsaid tingimusi/punkte väga kiirelt esile tuua. Jõuaksin nendeni pigem ka lõpuks ise, ent on väga suur vahe, et kas selleks kulub 3 sekundit või 3 päeva. :)

[inoide]

EULA lepingut ilmselt pole kunagi lugenud, samas reaalses elus ei ole kunagi midagi allakirjastanud ilma lepingut läbilugemata. Huvitav vahe virtuaalse ja pärismaailma vahel.

[Priit Kärg]

Mina vaatan üle vaid väga olulised lepingud, nagu finantsasutustega sõlmitud lepingud või need, mille eest ma tasun. Suuremate platvormide tingimustega lähen lihtsalt edasi - Accept ja nii ongi. Ostsin õppeaasta alguses uue sülearvuti ja hakkasin õppeainetes nõutud programme installima. Ma ei kujuta ette, et oleksin hakanud neid tekste lisaks analüüsima.