Töötaja konkurentsikeeld IT valdkonnas (teema 6)

[mati.a]

Töötajate konkurentsikeeldu seadvad lepingud on Eestis leviv trend ka IT valdkonnas, mille eesmärk on takistada töötajal asuda tööle otsese konkurendi juures või alustada ise sarnast ettevõtlust. Need piirangud võivad aga tekitada küsimusi seoses töötajate õigustega.
Millised on sinu kokkupuuted töötajana või ka tööandjana konkurentikeelu lepingutega?
Kas need on sinuarust õigustatud või liialt piiravad töötaja karjäärivõimalusi või kasvõi innovatsiooni?
Milline oleks õiglane hüvitis taolise piirangu eest töötajale?
Kas IT valdkonnas on kõik tööandjad konkurendid ja kuidas üldse sellise piiranguga töötaja saab tööandjat vahetada?

[KaarelJ]

Ma saan ise nende piirangute põhimõttest aru. Kaitsta oma äri domeeni. Samas ma ei nõustu sellega, tundub natuke nagu vaba liikumise piiramisena, aga see selleks. Lisaks on olemas riigikohtu lahend, kus on väga selgelt välja toodud, millisel kolmel juhul vaid konkurentsi piirangut tohib rakendada:
1. piirang on vajalik tööandja erilise majandusliku huvi kaitsmiseks, sest töötaja võib töösuhtes omandatud teadmisi kasutades tööandjat oluliselt kahjustada;
2. piirang on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult määratud (piirang on proportsionaalne tööandja kaitstava huviga ning töötajale on arusaadav, millisel territooriumil, kui kaua ja millise tegevuse kohta piirang kehtib);
3 .töötaja saab piirangu olemusest aru, teda on selle sisust kirjalikult teavitatud.

Ehk siin on see, et tööandja peab tõestama, et sinu positsioonil on kõik needk olm tingimust täidetud. Ainult siis on õigus liikumist piirata.

Samas ma näen ise sellele liikumise piirangule lahendust läbi autoriõiguste rakendamise (kui lood midagi tööandja x juures on see tööandja x omand), mitte ei kuulu sulle kui arendajale sest tööandja on seda arendajale kompenseerinud juba finants vahenditega.

[richardtarassov]

On jah veits kõhe tunne sellisele lepingule alla kirjutada. Vahetasin hiljuti töökohta ja uuel kohal on ka see konkurentsikeelu punkt sees.

Küsisin selle kohta enne kui allkirjastasin, et mis ja kuidas ja kellele kehtib ja kas rakendatakse tihti, siis öeldi, et see oli pigem ettevõtte algusaastatest (15a tagasi) jäänud ja seda on rakendatud pigem ettevõttes tippjuhtidele ja viimasel ajal pole vaja olnud, et tavapära on ikkagi see, et töölepingu lõpetamisel see punkt tühistatakse ja muretsemiseks ei ole põhjust.

[ElisabethV]

Minu kogemus ütleb, et see konkurentsikeelu punkt on suhteliselt populaarne paljudes valdkondades. Ning seda punkti pannakse sisse lepingusse sisuliselt sellepärast, et "aaa teistel on, paneme ka" aga tegelikult ei teata juriidilist tausta. Mul on kogemus, kus uurisin tulevaselt tööandjalt selle punkti kohta ja kuna ta mu küsimustele vastata ei osanud, siis ta võttis selle osa lõpuks lihtsalt lepingust välja.

[artjom.troitski]

Seda vist kasutatakse pigem sellisel põhimõttel, et tegelikult ei plaanita seda rangelt rakendada, aga kui asi väga tõsiseks läheb, siis on lepingus see punkt olemas, mis teeb juristide töö lihtsamaks.

Olen telkoettevõttes sellega tegelikult mitu korda kokku puutunud – näiteks kui mõni suurkliendi haldur või müügijuht lahkub meie ettevõttest ja läheb konkurendi juurde, võttes kaasa kogu info klientide ja võidetud hangete kohta.
See ei ole just eriti okei. :) Seega minu arvates peaks mingisugune kontroll siiski olema.

[sreima]

Ühest küljest kui töötaja on nõus siis miks mitte, teisest küljest ei saa lepingule alla kirjutamisega üldiselt oma õigusi ära anda - kellegi seaduslikuks orjaks hakkamise lepingut seadus ei tunnista, miks siis peaks tunnistama mõne firma orjaks hakkamist (kui mujal töötada enam ei tohi).

See viimane osa on muidugi pigem liialdus, üldiselt ei ole piirangud nii ranged ja üldiselt neid päriselt ei rakendata niikuinii.

Aga ise pigem ei poolda, tundub nagu õiguste piiramine.

[marm]

Hirmsasti tahaks targutada ja öelda, et ega otseselt ei saa seda keelata
PS § 29.    Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. [...]
Samas pole ise ühtegi sellist lepingut näinud ega allkirjastanud. Sirvisin riigiteatajas veidi kohtulahendeid ja tuleb tunnistada, et konkurentsipiirangu rikkumisega määratud hüvitised näisid olevat üsna suured, kuid siiski talutavad. Või äkki suuremaid summasid kohtulahendites pole, sest konkurentsipiirangu lepingute jõuõlg töötab?

[marjetanner]

Ma olen näinud mitmeid lepinguid, kus see on sisse toodud, aga pole seda just eriti tõsiselt võtnud, sest praktikas keegi naljalt seda rakendama lõpuks ei hakka. Pigem kirjutavad tööandjad selle niisama igaks-juhuks sisse. Kohtulahendites on üldiselt välja tulnud hüvitise suuruseks 60-90% endisest kuutasust, kui pole varasemalt täpselt kokku lepitud. Arvan ise, et selline min 80-90% hüvitis kuus on mõistlik, kui üldse keeldu rakendada.

[mati.a]

Minul on isiklikult olnud au näha oma laual lepingut, mis keelab samas valdkonnas töötamise töölepingu kestvuse ja selle lõppemisele järgneva aasta jooksul, mille eest makstakse 60% töötasust. Mina ei nõustunud sellistel tingimustel lepingut allkirjastamast, kuna ei näe potensiaali töötada väljaspool IT valdkonda, millega see tingimus piirab otseselt minu karjäärivõimalusi. Samuti ei ole finantsiliselt võimalik aasta aega 60% tasuga kodus istuda. Kuna tegemist oli töölepingu lisaga, siis jäi see allkirjastamata, töösuhe ja tööleping kehtib siiski veel tänini.

[IllimarR]

Väga huvitav teema ja olen ka ise selliste lepingutega kokku puutunud ning alati on olen palunud neid punkte täiendavalt selgitada. Seni on minu muudatusettepanekutele vastu tuldud ja muudatused sisse viidud ning tavaliselt on lepingusse jäänud keeld töölepingu kehtimise ajal kõrvaltööd teha, ülejäänud piirangud on poolte kokkuleppel eemaldatud.

Kas nõustuksin lepinguga, mis keelab peale töölepingu lõppemist töötada samas valdkonnas? Oleksin ilmselt nõus tingimusel, kui selle piirangu ajal makstaks 100% palka edasi, vastasel juhul jääks leping sõlmimata.

[MarkoKull]

Ma siin nimesid ei taha nimetada, aga tean ise juhust, seda ajal kus need konkurentsi jms. punktid veel töölepingutesse reegline ei kuulunud. Nimelt ühe tänagi väga tuntud Eesti IT ettevõttes töötanud terve tiim otsustas lahenduse valmima hakkamisel, et teeme hoopis oma ettevõtte ja tuleme selle alt selle sama lahendusega turule. Ja nii tehtigi - võeti kaasa kogu kood ja teadmised ja inimesed ning loodi eraldi ettevõtte. Algne ettevõtte oli sisuliselt rohkem kui aasta maksnud kinni toote arendust, millest ta siis lihtsalt ilma jäi. Seega on need töötaja jaoks pigem piiravad tingimused ikkagi ka aegajalt mõistlikud.

Muidugi töötamise keelt pärast lepingu lõppemist, sellege ise ei ole kokku puutunud, aga sellele ilmselt ka ise alla ei kirjutaks, kui mul just teadlikult plaani ei oleks eriala vahetada.

[kaidokikkas]

ElisabethV wrote

Mul on kogemus, kus uurisin tulevaselt tööandjalt selle punkti kohta ja kuna ta mu küsimustele vastata ei osanud, siis ta võttis selle osa lõpuks lihtsalt lepingust välja.

Minul oli rekordina kunagi 3,5 õpetamiskohta eri kõrgkoolides ja siis tekkis samasugune olukord. Õnneks ei olnud tollal see veel nii levinud ning ilmselt oli ka mõnedel töötajat rohkem vaja kui töötajal teda.  Igatahes oli mul mõnda aega lepingutes eraldi punkt selle kohta, et loodavat materjali on õigus avaldada vabade litsentside all. Praegu on minu teada ülikool läinud seda teed, et tahab loodavale materjalile kaasõigusi, mitte tingimata monopoli (vt näiteks lõputööde litsentsimist).

[marko.runtal]

Sõlmisin kunagi töölepingu ühe tuntud ehituskaupade ketiga (IT tehnik). Lepingus oli korralikult punkte, mida ja kui kaua polnud lubatud avaldada ja mis ajaperioodil ning kuhu edasi tööle ei tohtinud minna. Isiklikult tekitas kohe päris ahistava tunde, et alustati töösuhet selle nurga alt, aga kogemust oli paraku vaja. Kokkuvõtteks võin öelda, et kogetu ei andnud mulle miskit, mida oleks saanud kuhugi konkurentsi või töösaladuse koha pealt edasi viia. Küll aga sain ühe elu suurima õppetunni, kuidas tööl asjad olema ei peaks. Ametijuhendit, "mis oli töölepingu lahutamatu osa", ei näinud ma näiteks viimase tööpäevani.

[AdeeleTuul]

Ma arvan, et mõnedel juhtudel on konkurentsikeeld õigustatud, kuid sellisel juhul peab ettevõte ka selle eest maksma kompensatsiooni mingi aja vältel peale töösuhte lõppemist ning selles tasus peaks kohe lepingut sõlmides olema kokku lepitud, mitte et töötaja peaks seda pärast taga ajama kohtuuksi kulutades.

[raunov]

Kui paned sellise piirangu siis pead võtma ka khustuse, et kuidas ma saan siis mingil x perioodil töötada tuleks see ka tööandjal kopentseerida. Ise pole kokku puutunud selle demaatikaga, aga ühest poolest mõistetav teisest vaatest ei tundu, kuidagi jätkusuutliku piiranguga olevat.