Litsentsid ja piraatlus: kumb on tõhusam - keelud või avatus? (teema 7)

[MarkoKull]

Ranged piirangud meelitavad sageli inimesi nende vastu protestima. Tarkvara maailmas tähendab see sageli nende lahti muukimist ja nendest mööda hiilimist, mille tagajärjel need mõtetuks muutuvad ning sageli põhjustavad ka tarkvara autorile rohkem probleeme ja kulutusi, kui sellest kasu tõuseb.

Samas aga avatus ei taga sageli mingi tarkvara head kvaliteeti, tugiteenust ning sageli ka edasiarendust. Siin ei maksa näiteks tuua väga populaarseid ja laialt levinud asju, aga paljud pisemad ja spetsiifilisemad on lihtsalt mingil hetkel seisma jäänud ja 'välja surnud'.

Ühesõnaga nõustun samuti paljude eelkõnelejatega, et õiglase hinna ja ilma tobedate piiranguteta variant on ehk kõige jätkusuutlikum.

[AllarB]

Minu vaatest on hea näide tasakaalu leidmisest keeldude ja avatuse vahel nö. hariduslikud või õppelitsentsid, mida paljud ärilise tarkvara tootjad pakuvad. Selline mudel võimaldab õppuritel kasutada täisfunktsionaalset, muidu tasulist tarkvara tasuta hariduse eesmärgil. See loob kasutajaga varase sideme ning kui nad hiljem tööellu astuvad, on neil juba välja kujunenud eelistused ja harjumused, mistõttu on suurem tõenäosus, et nad jäävad sama tarkvara juurde ka tasulistes versioonides. Selline lähenemine tundub tarkvaratootjate jaoks tõhus nii turunduse kui ka müügi seisukohast.

Sealjuures ei saa ignoreerida ka piraatluse rolli Eesti IT arenguloos, eriti 90ndatel ja varastel 00ndatel. Värskelt taasiseseisvumise järel oli olukord selline, kus legaalne tarkvara oli enamikele kallis ja/või kättesaamatu, vabavaralisi ja häid alternatiive pigem vähe, kuid samal ajal oli suur huvi tehnoloogia ja IT vastu. Just piraatversioonid võimaldasid paljudel noortel ja ka ettevõtetel IT maailma siseneda, aitasid kaasa oskuste ja teadmiste kiirele levikule ning minu hinnangul see tegelikult võimaldas luua tugeva aluse Eesti kui e-riigi eduloole. Ehk kuigi piraatlus on juriidiliselt ja eetiliselt problemaatiline, oli sellel siiski Eesti kontekstis omal ajal positiivne ja arengut kiirendav mõju. Usun, et tänased endiselt tegutsevad tarkvaratootjad, on oma tol ajal "kaotatud"/saamata jäänud tulu tänaseks ka ise kuhjaga tagasi teeninud. Otseseid viiteid mul küll ei ole, kuid kogemuspõhiselt tundub, et just tänu sellele varasemale piraatlusperioodile on paljud inimesed jõudnud hilisemas elus nende samade tootjate legaalsete litsentside kasutamiseni ning kujunenud on lojaalne ning tulus kasutajabaas.

[marjetanner]

Ma nõustun siinkohal eelnevatega, et selline kuldne kesktee, kus on mõistlikul määral avatust, kui reeglid/keelud paigas toimib kõige paremini. Arvan, et ka raha teenimise eesmärgil müüb selline viis kõige paremini.

[elarmust]

alo.ansberg wrote

Tõhusaim lahendus sõltub eesmärgist. Kui eesmärk on tagada autoriõiguste omanikele võimalikult suur kasum, siis ranged piirangud (DRM, kohtuvaidlused, geoblokeeringud) võivad lühiajaliselt tunduda mõistlikud. Kuid need võivad ka kasutajaid võõrandada, ajendades neid otsima piraatluse kaudu mugavamaid lahendusi. Seega, liigne rangus võib paradoksaalselt hoopis piraatlust suurendada.

Näiteks mängutööstuses on tasuta mängitavad (free-to-play) mängud toonud vahest rohkem tulu kui rangelt kaitstud mängud. Siin kohal võib näitena tuua mängu Fortnite, mis teenis 2018. aastal üle 2,4 miljardi dollari, olles tol aastal maailma kõige kasumlikum mäng. Raha teenitakse seal igasuguste lisavidinate ostude pealt, mida kasutajad ostavad.

Veidi teemaväliselt.
Tore on jah kui mäng on tasuta, kuid kui ärimudeliks on microtransactionid, siis on allamäge minekut ette oodata. Omast kogemusest oskan tuua PUBG, mis tuli 2017 välja ja oli suht muhe mäng paar aastat. Nüüdseks on see täielikuks klounaadiks ära läinud! Mingi kuu aega tagasin proovisin üle pika aja koos isaga seda mängida ja lausa häbi hakkas. :D

[Tymofii]

Kui hinna/kvalideedi suhe on aus, siis ei tohiks piraatlusega suuri probleeme tekkida. Kahjuks aga tavaliselt see nii ei ole ja maksta tuleb mingi mõttetult suur summa, mis suunab inimesi piraatluse suunas.

[marm]

mina arvan ka, et piirangud lihtsalt on tõhusamad. see lihtsalt on nii, et kõige edasiviivam jõud on siiski kapitalisti rahahimu. kommunaalprojektid on funid alternatiivid, aga mingil hetkel progress pidurdub.

[madis.salumae]

Ma arvan ka pigem, et piraatlus röövib loojatelt nende õiglase tasu, samuti ka selle võitlemise asemel võiks see aur minna hoopis tootearendusse mitte DRMi sisse. Saaks palju paremat sisu

[Priit Kärg]

Mina arvan, et praegused variandid ongi just need õiged, sest nii on vajadus olnud. Sõltub ju paljuski sihtrühma, tarbijaskonna ja konkurentsi olemasolust. Kui toodet liiga karmilt esitada, siis luuakse või leitakse sellele varsti parem alternatiiv.

[JohannesK]

Rangemad reeglid aitavad paremini tarkvara tulustada ja seda kaitsta, aga see võib teha selle tarkvara kasutuse keeruliseks. Avatum lähenemine võib aidata kaasa selle tarkvara arengule, aga mitte selle tulususele.

Kõige parem lahendus on minu meelest samuti tasakaal: pakkuda inimestele mugavat ja õiglast viisi sisu kasutamiseks. Nii et nad ei tahakski piraatlust kasutada. Näiteks mõistliku hinnaga ja lihtsalt ligipääsetavad programmid, mängud või filmid. Siis on kõik rahul – kasutaja saab hea teenuse ja looja saab tasu.

[Kass Arthur]

Minu arvates pole ühest vastust, kumb on tõhusam. Mõlemal on oma koht, aga ajas tundub, et avatumad mudelid koguvad üha enam toetust. Isiklikult eelistan lahendusi, mis püüavad leida tasakaalu. Näiteks platvormid, mis pakuvad DRM-vaba sisu, või loojad, kes lubavad oma teoseid kasutada teatud tingimustel (näiteks Creative Commons). Usun, et avatus ja paindlikkus on pikaajalises plaanis kestlikum.

[Sten-Oskar Meister]

Ma ütleks, et vahepealne varjant oleks parim. Mingid piirangud võiks ikka olemas olla, aga mitte nii, et need meetmed segaksid isikuid, kes päriselt selle endale on ostnud. Ainus ala, kus ma arvan avatust oleks vaja on toodetel, mida enam legaalselt osta ei saa. Näiteks mängud mida enami kuskil müügil ei ole. Sest nendelt toodetelt mingit tulu niikuinii ei saada.