Litsentsid ja piraatlus: kumb on tõhusam - keelud või avatus? (teema 7)

[AlanZurbenko]

Piraatluse vastu võitlemise küsimus on olnud kuum teema juba aastakümneid. Ühelt poolt võivad ranged piirangud kaitsta arendajate ja autoriõiguste omanike huve, tagades neile tulu.
Teisest küljest ei meeldi kasutajatele sageli liiga ranged meetmed, nagu DRM-kaitse, süüdistuse esitamine või territoriaalsed piirangud, mis isegi julgustavad neid otsima ebaseaduslikke alternatiive.
Avatud lähtekood pakub seevastu alternatiivset lähenemisviisi, mis põhineb vabal juurdepääsul tarkvarale ja sisule. Siiski ei pruugi tulu olla nii stabiilne.

Mis on teie arvates tõhusam, kas ranged piirangud või avatus?

[matik]

Aga küsiks vastu, mis on tõhusus?
Kas see on rahateenimise tõhusus või on mingi asi tõhus ka siis, kui ta on kasulik ühiskonnale ja arengule? St et tõhusus seisneb hoopis ühistes hüvedes.

Need on ju väga vastandlikud eesmärgid, avatus ja vaba tarkvara on kindlasti kasulikumad ühiskonnale, innovatsioonile. Ranged piirangud teenivad kellegi, kas äri või üksikisiku huve, et võimalikult palju kasumit mingist ideest välja pumbata ja piiri peal kasutajaid hoida, et veel ollakse nõus summat X maksma mingi asja eest...

Imho muusika või sellise autoriloomingu korral on muidugi mingid piirangud mõistlikud, aga tarkvara korral oleks kõigile parem, kui enamus tarkvara oleks vaba (või vabam).

[sreima]

Nõustun eelmise postitusega, et tõesti sõltub vastus tõhususe definitsioonist.

Kuid üldiselt leian et keelata tarkvara ja muude digitaalsete asjade levikut pole suures pildis võimalik, inimesed leiavad ikka viisi kuidas tasulisi asju omale tasuta saada. Välja arvatud juhul kui hinna - ajakulu / tüütuse tasakaal on selline, et lihtsam on osta mõni subscription kui piratebayst töötavat asja otsida.

[artjom.troitski]

Vabatarkvara on kindlasti kasulik – see annab inimestele vaba ligipääsu ja võimaluse tarkvara ise arendada. Paljud lahendused on tänu sellele kättesaadavad ja pidevas arengus.

Samas on suurem osa uuendusi ja läbimurdelisi tehnoloogiaid tulnud just tasulistest tarkvaradest. Kuna ettevõtted investeerivad arendusse ja uuendustesse, on neil rohkem võimalusi luua midagi täiesti uut ja murrangulist.

Seega on mõlemal lähenemisel oma roll.

[karool]

Usun, et mõistlik oleks tasakaal. Näiteks mängude puhul mingi avatus, et oleks võimalus modide abil mängu täiendada, aga samas tuleb mõista, et kõik üritavad maksimumi teenida

[mati.a]

matik wrote

Imho muusika või sellise autoriloomingu korral on muidugi mingid piirangud mõistlikud, aga tarkvara korral oleks kõigile parem, kui enamus tarkvara oleks vaba (või vabam).

Kui muusik saab oma teose eest autoritasu, siis kas meie, kui arendajad, ei võigi väärilist tasu oma teoste eest saada? Vaevalt, et keegi meist tasuta tööd teeb.

Aga ma küsiks siia juurde, kas keegi on kunagi panustanud avatud lähtekoodiga tarkvaraprojektidesse? Kas see tööalane tegevus või hobi ja kas tööandjad väärtustavad ja toetavad sellist tegevust?
Mu küsimuse mõte seisneb selles, et kui me ise tarbime selliseid vabavaralisi lahendusi tööalaste eesmärkide saavutamiseks, kas meie arendajad ja tööandjad on ka ise valmis panustama mingil määral kogukonna hüvanguks?

[gljagu]

Ranged piirangud on kindlasti tõhusamad, et kaitsta mängu, programmi või mida iganes arendanud ettevõtte tulusid. Nii või teisiti, inimesed, kes on professionaalid, kulutavad programmi peale raha ja ostavad seda, samas kui teised, kes tahavad lihtsalt lõbutseda, keerlevad. Tasuta tarkvara ei ole alati samal tasemel kui selle tasulised vasted ja seetõttu eelistavad inimesed raha asemel mugavust, kui nad seda tõesti vajavad.

[alo.ansberg]

Tõhusaim lahendus sõltub eesmärgist. Kui eesmärk on tagada autoriõiguste omanikele võimalikult suur kasum, siis ranged piirangud (DRM, kohtuvaidlused, geoblokeeringud) võivad lühiajaliselt tunduda mõistlikud. Kuid need võivad ka kasutajaid võõrandada, ajendades neid otsima piraatluse kaudu mugavamaid lahendusi. Seega, liigne rangus võib paradoksaalselt hoopis piraatlust suurendada.

Näiteks mängutööstuses on tasuta mängitavad (free-to-play) mängud toonud vahest rohkem tulu kui rangelt kaitstud mängud. Siin kohal võib näitena tuua mängu Fortnite, mis teenis 2018. aastal üle 2,4 miljardi dollari, olles tol aastal maailma kõige kasumlikum mäng. Raha teenitakse seal igasuguste lisavidinate ostude pealt, mida kasutajad ostavad.

[Konstantin.R]

Liiga ranged piirangud võivad kasutajaid piraatluse poole suunata, samas kui avatud lahendused ei pruugi alati arendajatele tulu tagada. Parim lahendus on tasakaal – õiglane hind, mugav ligipääs ja kasutajasõbralikud tingimused aitavad legaalset tarbimist soodustada.

[KaarelJ]

MA nõustun sellega, mis siin eestkõneleja on maininud, hinna ja kättesaadavuse tasakaal. Kuna minu viimasest tarkvara piraatluse juhtuumist on üle dekaadi mõõdas, siis hakkasin mõtlema, et miks ma seda enam ei tee. Peamine asi, mis suutsin välja tuua enda jaoks ongi hind - kui varem oli iga uus akna pakkett teatud tasuga siis nüüd alates versioon 10st on kõik olnud ühekordne, õigemini isegi alates 7dast - selle sai ju ka tasuta uuendada 10 peale. Ja muud tarkvarad on muutunud kättesaadavamaks - on loodud võimalus tasuda väiksemate osadena - näiteks aknaga kontori eest - ei pea tasuma enam 199 eurot korraga, maksad 6.99 kuus ja ongi kõik hästi. Lõpp plaanis võidavad sellest ju nii tarkvara kui teenuse pakkuja kui ka kasutaja.

[JanikaMirme]

Kasutajad maksavad üldjuhul millegi väga hea ja mugava eest. Kui tarkvara on lihtne kasutada, see püsib ajakohane ning eriti ideaalne kui see ühildub ka teiste süsteemidega, siis miks mitte selle eest maksta. Samal ajal on kasutajate ootused kõrged ja tarkvara tootjal on vastutus hoida toodet töökorras ning ajakohasena. Leian, et kui arendatakse midagi tõeliselt head, siis on õige kui tootjal on kontroll selle kasutamise üle ning samuti ei tohiks eeldada tasuta tööd arendajatelt. Kui maksta ei taha, siis tuleb leppida tarkvaraga, mis ei ole nii stabiilne ja ei pruugi teiste süsteemidega ühilduda.

[richardtarassov]

Nüüd kui olen ise näinud kui raske on seda tarkvara ikka luua siis ei tahaks küll enam piraatlust teha :D Minu arvates peaks arendama just erinevaid lahendusi ja pakkuma tarbijatele erinevaid lahendusi mis on vastavalt tarbija võimalustele sobilikud.

Näiteks professionaalsed programmid, need võiksid kindlasti olla litsentsidega turvatud ja tarkvara loojad võiksid saada teenida hästi tulu, kui on suutnud ära lahendada keerulise probleemi.
Samas programmid mis suudavad teha samast asjast näiteks alla poole, aga täidavad ära lihtsamad vajadused siis võiks olla see vaba lähtekoodiga tarkvara.

Niimoodi tundub minu jaoks tõhus

[karrinn4]

Isiklikult lähtun litsentseerimise osas sellest, mida sisu või tarkvara autor on otsustanud. Usun, et meie ühiskonnas need reeglid on asjakohased. See on aus ja autor saab praktiliselt dikteerida, mis tingimuste (kommertskasutus vs oma tarbeks, hinnastamine jne) alustel oma loomingu kasutada saab.

Samas üks positiivne väljund selliste kinnise lähtekoodiga ja nn maksumüüri taga oleva tarkvara puhul on see, et tihtipeale tekivad grupid/kommuunid või üksikud asjaajajad, kellele tarkvara iseenesest meeldib, kuid maksta ei taha ning otsustavad oma alternatiivse tarkvara luua ja seda teistega jagada.

Aga eks piraadid jäävad alles aegade lõpuni. Ongi selline seltskond, kes põhimõtte poolest ei taha tarkvara jms eest raha välja käia, kuid mina seda mõtet sajaprotsendiliselt ei jaga.

[raunov]

See on pigem nii abstraknte teema. Kui kõik oleks avatud ja poleks kuidagi piiritletud siis vast kaoks ka huvi loome vastu. Pigem avatud teemad on nii öelda POC stiilis tehtud entukate poolt ja püütakse seda kontseptsiooni elus hoida. Ise pooldan võimalikult vabavaralisi lahendusi, kuid alati ei saa paraku nii lihtsalt hakkama.

[Kandiline Kilpkonn]

sreima wrote

... kui hinna - ajakulu / tüütuse tasakaal on selline, et lihtsam on osta mõni subscription ...

Ma arvan tabasid naelapea pihta - kui hind on kasutajale taskukohane, siis lihtsam on see raha maksta. Paraku tootja huvi on kätte saada võimalikult kõrget hinda ning üsna mitu korda olen viimasel ajal mõelnud mingit tarkvara valides, et "sellist raha see küll väärt ei ole". Ükskõik kas tegemist on tellimuspõhise või ühekordselt välja ostetava tarkvaraga. Võib-olla pole siis neid konkreetseid ka nii väga vaja olnud, kuna olen leidnud kas vabavaralise alternatiivi või üldse loobunud.

[MartinA]

Eks nagu juba ka arutatud siin, loeb kindlasti ka see, mida tähendab tõhusus.

Mulle tundub, et kõik sõltub kontekstist. Argumente leidub mõlemale. Suletus kindlasti aitab tagada tulu nt mängude ning muidu profitarkvara puhul. Lisaks ei saa eitada, et ettevõtted, mis kasutavad rangeid piiranguid, saavad üldiselt investeerida tunduvalt rohkem, mis viib suurema tõenäosusega läbimurreteni.
Samas on näiteks Linux, Docker ja isegi internet saanud alguse avatud tehnoloogiatena, mis on samamoodi kõik läbimurded.

Seega lihtsalt ütleks, et sõltub kontekstist

[IllimarR]

karrinn4 wrote

Isiklikult lähtun litsentseerimise osas sellest, mida sisu või tarkvara autor on otsustanud. Usun, et meie ühiskonnas need reeglid on asjakohased. See on aus ja autor saab praktiliselt dikteerida, mis tingimuste (kommertskasutus vs oma tarbeks, hinnastamine jne) alustel oma loomingu kasutada saab.

Olen ise ka sarnaselt mõelnud, et kui tarkvara arendaja on otsustanud valida ühe või teise litsentsi kasuks siis see on tema valik, samuti on ta vaba valima hinda oma töö eest. Meie valik on nõustuda sellega ja soovi korral kasutuslitsents osta või mitte kasutada ja vaadata alternatiivseid lahendusi.

Piraatlus tänapäeval ei ole ilmselt tõhus lahendus pikemas perspektiivis sest lisaks aususele on veel suur risk, et ühel päeval tarkvara ei tööta või on näiteks aktiveerimise häkis lisaks veel mõni pahavara.

[marko.runtal]

Arvan samuti, et paljude jaoks on tellimuspõhiseid teenuseid kasutada mugavam, kui piraatlust. Samas olen aja jooksul leidnud infot ja omandanud ka teadmisi osaliselt läbi alternatiivselt leitud viiside. Tõhus pole vist kumbki äärmus, aga ettevõtte jaoks oleks minu meelest kõige jätkusuutlikum teha oma teenus kasutajale mitmest küljest soodsaks.

[ViljarBergJürgens]

Üldiselt rääkides, ma arvan, et keelud on palju tõhusamad selleks, et raha teenida mingi tarkvaratoote läbi. Eks muidugi oleneb see palju ka valdkonnast jne. Ei kujutaks väga ette, et keegi suudaks raha teenida läbi näiteks suletud lähtekoodiga veebiserveri.

[ElisabethV]

Mina olen ka arvamusel, et tuleks leida kesktee avatuse ja keeldude vahel.