Hariduse mõju edule IT-valdkonnas (8 teema)

[IllimarR]

Minu kogemus on, et kahjuks on minu mõned töökohad jäänud puuduva diplomi tõttu suletuks ja selle tõttu võtsin lõpuks ette koolitee ja seni suures osas naudin tehtud valikut.

Olen nõus, et IT valdkonnas loevad tihti pigem reaalsed oskused ja sertifikaadid, kuid kui soovida mõnes rahvusvahelises ettevõttes kandideerida emafirmasse tööle siis diplomita kandidaadid tihti välistatakse. Olen siiamaani edukalt hakkama saanud ka ilma diplomita, kuid iga päev koolis õppides tunnen, et just see ongi seni minu kogemustest puudu olnud.

[ViljarBergJürgens]

Mulle on jäänud selline mulje, et kui juba tööturul sees oled siis diplomi / sertifikaatide olemasolu nii palju rolli ei mängi, aga kui proovid IT maailma siseneda siis tulevad need väga kasuks.

[Priit Kärg]

Saab kindlasti mõlemat pidi. Tahe ja huvi võivad kõike muuta, aga hetkel märkan küll, et väga palju kuulutusi on tekkinud erialase hariduse eeldusega. Minule endale pakub see kindlustunnet. Niisama seda paberit ju kätte ei anta. See näitab ka inimeste suhtumist ja iseloomu ajsu lõpuni viia.
Sertifikaadid tunduvad rohkem mingi kitsa eriala täiendamiseks mõeldud väärtuse andjad.

[JohannesK]

Diplom ei ole kohustuslik, aga see annab hea baasi ja aitab tööd leida. Sertifikaadid aitavad kindlaid oskusi selgeks saada ja neid võib alati juurde lisada oma olemas olevale haridusele. Selleks et saada edukaks spetsialistiks oleks hea omandada kombinatsioon mõlematest. Oluline on ka töö kogemus.

[karrinn4]

Väga huvitav teema ja täiesti eluline küsimus, eriti kui mõelda, kui kiiresti IT-sektor areneb. Minu arvates on IT üks paindlikumaid valdkondi üldse, ehk siin ei ole “paber” alati kõige olulisem. Tõesti, kui panna end ettevõtja rolli, kes valib meeskonda uut inimest, siis mul oleks valik kahe inimese vahel: üks neist on entusiast, kes on juba lapsest saati sügavalt IT-s sees, tal on lahedad projektid ette näidata ja ta räägib asjast kirglikult, kuigi tal pole diplomit… Ja teine on inimene, kes on just lõpetanud bakalaureuse, aga tal läheb veel aega, et koguda päriselt tugevat kogemust. Tõenäoliselt kaldun esimese poole, aga see ei tähenda, et teisel ei oleks üldse šansse. :)

Samas haridusel on ka väga oluline roll. Kõrgharidus või kutseharidus ei anna ainult erialateadmisi - see õpetab sind koostööd tegema, mõistma ülesandeid, ennast organiseerima ja isegi lihtsalt ennast proovile panema. Ja muidugi aitab see ka avardada silmaringi väljaspool ainult IT-d.

Ideaalne variant oleks muidugi see “topeltboonus” kui inimene on juba iseseisvalt tegutsenud, tal on kirg ja kogemus, aga ta samal ajal ka õpib või on õppinud, saab sertifikaate, süvendab arusaamist. See annab nii kindlustunde tööandjale kui ka inimesele endale. Nii et lõpuks ei ole küsimus ainult diplomis, vaid selles, mida sa ise päriselt oskad ja kui valmis oled õppima sõltumata formaalsest raamistikust.

[alexaI]

Tänapäeva maailmas on diplomil või tunnistusel oluline roll ja isegi kui inimene on oma ala hästi kursis, peab ta suure tõenäosusega ikkagi mõne kursuse läbima. IT-valdkonnas on aga kõige olulisem praktiline kogemus, kuna töö ise põhineb praktikal. Siiski on oluline ka formaalne haridus, mis annab põhiteadmised ja struktuuri.

Edukaks IT-alase karjääri jaoks on oluline enesekindlus, sügavad teadmised oma valdkonnas ja soov pidevalt õppida. Muidugi võib ilma ülikoolita saada heaks spetsialistiks, aga see läheb keerulisemaks. Internetis on palju teavet, mis muudab õige tee valimise keeruliseks, samas kui ülikoolis pakuvad nad struktureeritud programmi. Tugeva soovi korral on aga kõik võimalik.

[MartinA]

Siin mainitud ka juba, aga ma usun, et ülikooli õpingud aitavad just probleemide lahendamist arendada. Üldiselt on paljud ülikoolis (bakas) õpitavad asjad väga pinnapealsed ning süvitsi õpib nende kohta töötades palju paremini.

Aga see, et pead kuskil ehk kirjutama mingisuguse kirjatüki või lahendad endale võõras tehnoloogias mingisugust kodust ülesannet aitab just oskust lahendada probleeme.

[Kandiline Kilpkonn]

Pigem Steve Jobs'id ja Bill Gates'id on erandid. Tõenäoliselt, nagu ka kursuse nädalateemast võis järeldada, on kõige parem edu valem ikkagi mitmekülgsed oskused, lai maailmapilt ja isiksuseomadused - teoreetilised teadmised, praktilised oskused, silmaring ning oskus ennast nende abil müüa.

[iljas]

Tulin õppima, sest tahtsin lihtsalt midagi uut proovida. IT tundus põnev ja mulle meeldib, kui saan ise midagi selgeks teha. Praegu ei mõtle veel, kas see viib mind kuhugi – lihtsalt on huvitav õppida.

[Kass Arthur]

Kõige olulisemad on siiski oskused ja teadmised. Kas need oskused on omandatud ülikoolis, iseseisvalt nokitsedes ei oma nii suurt tähtsust. Oluline on, et  inimene suudab reaalselt midagi ära teha.

Samas on tõsi, et kõrgharidus võib avada rohkem uksi. Eriti kui soov on töötada juhtivatel positsioonidel või avalikus sektoris, kus tihti eeldatakse kraadi olemasolu.

[ZulfugarA]

Minu arvates on tänapäeval diplom väga kasulik – see aitab kiiremini saada intervjuukutseid, kus tuleb juba näidata oma praktilisi oskusi ja suhtlemisoskusi (soft skills). Elame ajal, mil tööotsijaid on oluliselt rohkem kui varem, ning diplom aitab sul teiste seast silma paista.

[Sten-Oskar Meister]

Minu arust on diplomist kasu peamiselt valdkonnas algse töökoha leidmiseks ja selle diplomi saamine annab algsed vajalikud oskused selles alas. Kuid ilma motivatsiooni, huvi ja oskusteta võibki algsesse töökohta kinni jääda.