Tururegulatsioon: tarbijakaitse või liigne sekkumine? (Teema 6)

[gljagu]

See pole esimene kord, kui Euroopa Liit sunnib Apple'i oma reegleid muutma. USB-C-le üleminekul on ka nõue lubada rakenduste installimist mitte ainult App Store'i kaudu.
Kas seda võib pidada liigseks surveks ettevõtlusele? Lõppude lõpuks loob Apple oma ökosüsteemi ja tal on õigus kehtestada oma reegleid.

Kas teie arvates on ELil oma otsustes õigus või on see liiga suur sekkumine ettevõtlusse? Milliseid sarnaseid juhtumeid te veel teate?

[AlanZurbenko]

Ma usun, et Euroopa Liidu sekkumine on õigustatud ja vajalik. Kuigi ettevõtetel, nagu Apple, on õigus luua oma ökosüsteem ja määrata oma reeglid, ei saa nad jätta tähelepanuta turu ja tarbijate huve. Näiteks, kui Apple keelab rakenduste installimise väljaspool App Store’i, piirab see tarbijate valikuvõimalusi ja soodustab monopolistlike praktikate tekkimist. Euroopa Liit, sekkudes, tagab, et turul oleks rohkem võimalusi ja konkurents oleks õiglasem.

Sarnane juhtus ka siis, kui Euroopa Komisjon määras Google'ile trahvi selle eest, et ta eelistas oma teenuseid otsingumootori kaudu teistele. Sellel juhul on Euroopa Liidu sekkumine ausa konkurentsi tagamiseks ja tarbijate huvide kaitseks minu jaoks igati õigustatud.

[elarmust]

Just tänu säärasele sekkumisele 2000-ndate lõpus ei ole enam igal telefonitootjal oma laadijapistik, või mis hullem, samal tootjal mitmeid erinevaid!

Edasised järeldused saate ise teha.

[Konstantin.R]

ELi sekkumine piirab ettevõtte vabadust, kuid annab tarbijatele rohkem valikuvõimalusi. Sarnaseid juhtumeid on olnud ka Google’i ja Microsoftiga, näiteks Windowsi kohustus avada brauserivalik või Androidi konkurentide piiramine eelinstallitud rakendustega.

[raunov]

Sabas jumala õige. Liigume ikka kesklikuse poole. Kui iga tootaja teeb oma suva järgi asju siis puuduksid standardid ja iga asja jaoks osta eraldi jubin ei tundu ka tarbija seisukohalt eriti mõistlik. Seda enam toome näita auto tööstusest, kus iga tootaja üritab oma x osi teha, et järel turul lõpptarbijat koorida siis leian, et õige, kui ikka liigume võimalikult standartsuse suunas.

[Kandiline Kilpkonn]

Selliseid reegleid, mis ühtlustavad mingeid tooteid või teenuseid nagu nt USB-C laadijad, on tegelikult rohkemgi, kui arvata oskame. Igapäevaselt puutume nendega kokku ilma neile mõtlematagi - nt IBAN maksesüsteem, rändlustasude kaotamine, 230V standardne voolupinge, süsihappegaasi heitekogused jne. Kõik selleks, et ühest küljest oleks see tarbijale võimalikult lihtne, teisalt keskkonnale jätaks võimalikult väikese jalajälje.

[ViljarBergJürgens]

Ma absoluutselt pooldan riikide sekkumiat, kui see rähendab et maailmas on vähem niiöelda "vendor lock-in". Ettevõtted võivad luua ökosüstermid toodetele, aga tihti juhtub, et kui mingi kriitiline mass hakkav tooteid kasutama, siis hakkab vaikselt hindade tõstmine pihta. Kui hakkad konkure tide tooteid vaatama, siis selgub et asjad ei ühildu mingi x ja y põhjuse tõttu või siis, et konkurendi tootele üleminek oleks nii kulukas, et kokkuvõttes on odavam lihtsalt jätkata vana toote kasutamist .

[AllarB]

Minu arvates on USB-C suurepärane näide hästi toimivast regulatsioonist, millest võidavad kõik - nii tarbijad kui ka tootjad. Tegemist on klassikalise win-win olukorraga: tarbijatele tähendab see mugavust ja vähem kulutusi, kuna sama laadija sobib erinevatele seadmetele. Tootjate jaoks on see samuti kasulik – nad saavad küsida uue mudeli eest sama (küll inflatsiooniga korrigeeritud) hinda nagu eelmisegi eest, ent kuna inimestel on juba olemas ühilduvad laadijad, ei pea neid enam tootega kaasa andma. Samas ei oota seda enam ka tarbijad.

[inoide]

USB-C-le üleminek on minumeelest ainuõige ja ei ole näinud ühtegi adekvaatset tootjapoolset õigustust. Absurdne on osta iga telefoni jaoks eraldi laadija nii keskkonna kui tarbija seisukohast.

Samas on minu jaoks App Store olukord vähe keerulisem. Apple toodete valimistel on alati olnud üks mõttekoht see, et rakendusi saab eksklusiivselt ainult App store kaudu. Ühelt poolt saab Apple paremini kontrollida appide sisu kvaliteeti ja mitte lasta igasugust jama sinna, seega võiks tarbija olla paremini kaitstud näiteks pahavara eest. Teiselt poolt annab see Apple'le vòimaluse koorida rohkem tarbijat ja ka arendajaid ning eelistada rakendusi teistele puhtalt rahalistel põhjustel. Pigem kaldun siiski arvama, et see regulatsioon oleks põhjendatud ja seega mitte liigne survestamine.

[Kass Arthur]

1. Jah, teatud mõttes võib seda vaadata kui tugevat survet ettevõttele. Apple väidab, et nende süsteemi täielik kontroll aitab tagada parema turvalisuse, kvaliteedi ja kasutajakogemuse.

Aga teisalt kui Apple tegutseb Euroopa turul, peab ta järgima kohalikke seadusi, mis on suunatud tarbija kaitsele. Euroopa Liit ei püüa Apple'ile dikteerida, kuidas nende äri mujal maailmas käib, vaid seab reeglid omaenda turu jaoks.

2. Suured tehnoloogiafirmad nagu Apple, Google ja Meta võivad väiksematel konkurentidel raskendada turule pääsemist. Seega on ELil tugev argument, et sellised reeglid on vajalikud vaba turu toimimiseks.

3. Üheks juhtumiks saab välja tuua Google ja Androidi juhtumi, kus kasutajad saavad ise otsustada millist veebibrauserit ja otsingurakendust kasutada. See aitab vähendada Google’i ülekaalu ja annab inimestele rohkem valikuvabadust.