Mis on sinu "flow" hetked IT-s? (teema 8)

[AllarB]

Mihály Csíkszentmihályi "flow" teooria oli huvitav lugemine - see pani mind mõtlema hetkedele, kus olen isegi täielikult töö sisse sulandunud.

Üks eredamaid "flow" kogemusi oli kindlasti 2020. aasta varakevad, mil puhkes koroonakriis ja kõik suunati kodukontoritesse. See raputus pani paljud varasemalt eraldi seisnud pusletükid omavahel järsku haakuma. Projektid, mille elluviimisele olin aastaid edutult püüdnud toetust leida ja mille osas vundamenti juba pikalt ette valmistatud, said äkki uue hoo - vajadus oli ilmne ja takistused kadusid. Lühikese ajaga sai ellu viidud mitmeid lahendusi, mis muidu oleksid veel pikalt aruteludes vindunud. Tööd sai tehtud päevade ja ööde viisi, ent see oli energiat andev, mitte kurnav - see oligi see "flow". Mitmed tollal juurutatud lahendustest on kasutusel siiani, viis aastat hiljem. Hiljemgi on erinevate kriisidega tegelemine mind sarnasesse seisundisse viinud - see sügav keskendumine ja tunne, et iga panustatud minut päriselt loeb, on miski, mille nimel tasub pingutada.

Milline on sinu parim "flow" kogemus? Ehk mõni hetk, mil koodi kirjutamine või süsteemidega töötamine haarab nii tugevalt kaasa, et unustad aja kulgemise ja kogu tähelepanu on suunatud ainult sellele, mida teed.

[AlanZurbenko]

See teema pakub ka mulle väga huvi. Oleksin ise sellise küsimuse esitanud, kui sina poleks seda teinud.

"Voolu" tunne on tõepoolest hämmastav nähtus. Minu kõige meeldejäävam hetk programmeerimisega oli selle talve programmeerimise eksamil.
Mingil hetkel keskendusin ülesandele nii sügavalt, et kolm tundi tundusid vaid viie minutina.
Lugedes lähemalt "flow" seisundi kohta sain aru, et sel hetkel olid kõik tingimused selle seisundi saavutamiseks paigas.

[artjom.troitski]

Mul endal tekib see tunne päris tihti, eriti ülikooli kodutööde lahendamisel – kui ülesanne on piisavalt keeruline ja nõuab süvenemist, kaob ajataju täielikult. Tööl on kahjuks teistmoodi, kuna olen samal positsioonil päris pikalt olnud ja midagi täiesti uut väga ette ei tule - seega kipun tegutsema rohkem autopiloodil.

[elarmust]

Midagi lisada mul pole aga siin on flow kohta head lugemist. https://en.wikipedia.org/wiki/Flow_(psychology)

[marm]

ma suudan pea iga kord, kui programmeerin (olgu kooli või hobiprojekt), elada sellesse nii sisse, et ajataju kaob. minu jaoks on väga huvitav püüda probleemile lahendus leida. mõni loeb krimiromaane, et raamatu lõpuks mõrvar teada saada, ma lahendan programmeerimisprobleeme. dopamiini saamise meetodid on kõigil erinevad.

[AlisaS]

Ma hindan väga neid hetki, kui mul on aega ja ruumi tõeliselt süveneda - seda seisundit, kus kogu taustamüra hajub ja tähelepanu on keskendunud ühele asjale korraga. Just siis saavutatakse kõige olulisemad ja sisukamad tulemused.

Tavaliselt kogen „flow“ tunnet siis, kui saan töötada vaikselt, ilma katkestusteta - olgu see siis koodi kirjutamine, probleemide lahendamine või lihtsalt millegi uue õppimine. Töö ei ole väsitav, vaid energiat andev.

Mõnikord on aga kahju, et pean selle seisundi katkestama - näiteks asjaolude tõttu. Ei ole lihtne tagasi pöörduda oma varasemasse sügavusse, sest sageli tuleb astuda samm tagasi, siseneda uuesti konteksti ja kujundada end ümber. Nii et need hetked on eriti väärtuslikud - ja kui need juhtuvad, püüan neid täiel määral ära kasutada.

[marko.runtal]

Mind viib sellisesse seisundisse IT-alaselt kõige rohkem graafiline- ja veebidisain. Kuid see olek võib ka laieneda praktiliselt kõikidele uutele või vahel ka vanadele asjadele, mille parasjagu avastan.

[madis.salumae]

Minu puhul tuleb flow siis kui mõni süsteem on katkenud ning vajab taastamist (on-call) ning siis on vaja süsteemi hingellu minna ja debugida miks nii juhtus. Siis on selline tunne nagu aeg seisab.  

[IllimarR]

AlanZurbenko wrote

"Voolu" tunne on tõepoolest hämmastav nähtus. Minu kõige meeldejäävam hetk programmeerimisega oli selle talve programmeerimise eksamil.
Mingil hetkel keskendusin ülesandele nii sügavalt, et kolm tundi tundusid vaid viie minutina.

Samad sõnad - talvel Pythoni eksamit tehes avastasin, et 5 tundi möödusid minutitega, ümberringi käis elu aga ma isegi ei pannud tähele seda. Ülesanded olid keerulised, kuid huvitavad ja ma teadsin, kuidas neid lahendada. Vahepeal tekkis isegi tunne, et klaviatuur on "aeglane" ja ei suuda piisavalt kiiresti minu sisestusi salvestada :)

Lets go with the flow.

[Priit Kärg]

Mina pidin esimest korda täiseti iseseisvalt uute teadmiste ja raamistikega projekti tegema. Algus on tundus tõeline põrgu, aga pärast ühte hetke, sain nagu korraga kõigest aru. Ma oleksin seda võinud nädal järjest teha, aga elukaaslane ei lubanud nii jätkata ...

[ViljarBergJürgens]

Ma ei oska öelda, milline on minu parim flow kogemus olnud, aga üldiselt ei ole olnud väga raske minu jaoks programmeerimisel näiteks flowis olla. Vähemalt nii kaua, kui ma ei pea front-endi kallal töötama. :D

[AllarB]

Tänud kõigile kaasamõtlejatele! Teemat püstitades aimasin, et paljud vastused keskenduvad programmeerimisele - ja nii ka läks. See näitab hästi, et enamik meist paistab olema valinud endale sobiva eriala ja tõelise kutsumuse, millest on rõõm.

Samas pean tunnistama, et nende kõigi kogemuste lugemine tekitab minus ka veidi kahetisi tundeid. Koodi kirjutamisel olen ise "flow" seisundit kogenud üsna harva - kui üldse päriselt. Ja kui olen, siis jäävad need "ägedamad" hetked vaat et kümnete aastate taha ega tule enam selgelt meelde. See paneb mind paratamatult mõtlema ja ennast analüüsima, kas ma ikka päriselt järgnen oma sisemisele kutsumusele või mis mind siinjuures takistab. Ehk kas on kuskil midagi, mis on aja jooksul tahaplaanile jäänud...

[kaidokikkas]

AllarB wrote

Milline on sinu parim "flow" kogemus? Ehk mõni hetk, mil koodi kirjutamine või süsteemidega töötamine haarab nii tugevalt kaasa, et unustad aja kulgemise ja kogu tähelepanu on suunatud ainult sellele, mida teed.

Ma ütleks, et isegi ITSPEA e-kursuste töödelugemine on seda aeg-ajalt tekitanud.

Aga üks tööväline ka: käisin aastate eest Iirimaal Glendaloughis, kus XXII sajandil elas püha Kevini nimeline erak. Istusin tema onniasemele korra jalgu puhkama. Kella uuesti vaadates oli neli tundi möödas.

[JohannesK]

Mul tekkis samuti "flow" kogemus programmeerimise kursuse eksamil eelmisel semestril. Eksami alguses tundus nagu väga palju aega aga silmapilguga oli 5 tundi möödas, mis kulus kõik programmeerimise peale keskendumisega.

[karrinn4]

Mul ei ole vist ühtegi nii eredat mälestust nagu sul 2020. aastast, aga igal semestril olen end ikka ja jälle tabanud mõttelt, et elan suure osa ajast justkui vooseisundis. Eriti siis, kui kõigi ainete peale koguneb korraga palju ülesandeid - mõni selgelt sõnastatud, mõni täiesti udune (mis teeb asja muidugi veel “toredamaks”) - ja lihtsalt tuleb maha istuda ja teha. Mingil hetkel tekib rütm, kõik hakkab liikuma: ülesanne ülesande järel, lehekülg lehekülje haaval. Pinge on küll olemas, aga väsimus on kuidagi “õiges suunas” - ei teki läbipõlemist.

Kõige huvitavam on aga see, et isegi puhkus muutub mul justkui omamoodi flow’ks. Hakan koristama või süüa tegema “lihtsalt pooleks tunniks”, ja siis äkki - juba on õhtu käes, ja olen terve selle aja justkui meditatsioonis veetnud. Ma ei tea, kui “õigesti” see Csíkszentmihályi teooria järgi flow’ks kvalifitseerub, aga tunde järgi on see küll väga sinna kanti.

[JanikaMirme]

Mul kipub ka see flow tekkima koolitöid tehes. Kahjuks koodi kirjutamisel läheb aeg liiga kiiresti ja ootamatult on kell 1 öösel ning 4 tunni pärast vaja ärgata . Kui teema on huvitav, siis ei tahaks kuidagi pooleli jätta.

[inoide]

Ikka on tulnud ette "flow" hetkeid tööülesandeid lahendades, aga üks meeldejäävamaid on paari aastatagune kui hakkasin arendama GUI'd ühe seadme LCD paneelile. See oli täiesti uus kogemus ja sellest hetkest, kui põhiline ära klikkis, oli edasine täielik flow: veetsin kontoris päris pikki päevi, katsetamine/sügavamale kaevamine/nokitsemine oli nii maru huvitav, et ühel hetkel pidi hakkama panema telefoni meeldetuletusi, et aeg on süüa või koju/trenni minna. Too kord hakkas see "flow" isegi veidi ülekäte minema, sest mõned ööd ei suutnud poole hommikuni magama jääda, sest pea oli mõtteid täis "mida järgmiseks teha/proovida" ja paratamatult hakkab see lõpuks tervisele ning pidi tagasi tõmbama.

[Kass Arthur]

Mul oli sügisel Pythoni aines palju selliseid hetki, kus ühe konkreetse ülesande kallal töötades kadus täielikult ajataju. See tunne, kui iga väike edusamm motiveerib edasi pusima, on minu jaoks kõige ehedam “flow”. Ausalt öeldes just need ülesanded, millega sai kõige rohkem pusitud ongi need, mis hiljem kõige selgemalt meelde jäävad.

[ZulfugarA]

"Flow" on tõesti väga huvitav nähtus. Olen mitu korda mõelnud, kas selle kohta on olemas mingi kindel termin – ja nüüd näen, et ongi! Tavaliselt püüan "flow" hetke tabada just siis, kui uurin midagi rasket, aga mitte liiga rasket – ehk see peab olema piisavalt keeruline, et nõuaks pingutust, aga samas pean vähemalt 10% ulatuses juba aru saama, et viia mõistmine lõpuni. Kõige sagedamini tekib see tunne mul siis, kui tegelen LeetCode’i ülesannetega.