Mul oli kord olukord, kus sülearvuti klaviatuur läks katki ja pidin mitu päeva kasutama ainult ekraaniklaviatuuri. Alguses tundus see üsna aeglane ja ebamugav, eriti pikemate tekstide puhul. See kogemus pani mõtlema, kui suur roll on harjumusel ja kui oluline oleks, et alternatiivsed sisestusvõimalused oleksid kergesti kättesaadavad ja kasutajasõbralikud ka tavakasutajale, mitte ainult abivajavatele inimestele.
|
In reply to this post by Kandiline Kilpkonn
Oli kord, kui unustasin oma sülearvutile hiire ja touchpad oli katki, aga mul oli vaja seal midagi ära teha. See oli päris suur väljakutse, aga ma googeldasin kõik võimalikud kiirklahvikombinatsioonid telefoniga ja sain töö tehtud
|
In reply to this post by Kandiline Kilpkonn
Jah, olen küll pidanud arvutit kasutama teistmoodi kui tavaliselt. Näiteks, kui üks käsi oli mingil põhjusel hõivatud olnud ja pidin arvutit kasutama. See pani mõtlema, kui palju meie arvutikasutus eeldab kahe käe, hiire ja klaviatuuri kasutamist. Aga tegelikult võiks rohkem võimalusi olla ka neile, kes neid kõiki alati kasutada ei saa.
Kui huvitab, saate minu blogi lugeda siit: Minu blogi
|
In reply to this post by Kandiline Kilpkonn
Ise ei ole õnneks pidanud arvutit kasutama kuidagi teisiti, kui enamus meist seda teeb, küll aga on olnud võimalus tegeleda ligipääsetavuse teemadega Eesti riigi avalikes tarkvaralahendustes.
|
This post was updated on .
In reply to this post by Kandiline Kilpkonn
Nagu ka mitmed eelpool kõnelejatel, on ka minulgi olnud kokkupuude kipsis käega ning ega see ühe käega trükkimine just ülemäära mugav ei olnud. Ka kunagise silmapõletiku korral soovisin tavapärasest vähem veeta aega silmi kurnava ekraani ees, mistõttu sai kuulatud rohkem audioraamatuid. Ütleksin, et sellest ajast on antud harjumus (küll tollest ajast vähesemal määral) jäänud külge ka nüüd, kui silmadega ammu kõik hästi on. Ka sellenädalases blogipostituses tõin välja, et parimad tehnoloogilised lahendused ei ole minu vaates mitte need, mis luuakse vaid erivajadustega inimesi arvestades, vaid need, mis lihtsalt töötavad paremini kõigi jaoks. See on minu puhul ka üheks heaks seesuguseks reaaleluliseks näiteks.
|
In reply to this post by Kandiline Kilpkonn
Olen samuti pidanud vigastuste tõttu ühte kätt kasutama, mis on tüütu, aga ebaoluline ajutine olukord. Sellised olukorrad panevad kindlasti rohkem mõtlema, kuidas oleks kui see oleks jäädav.
Ma olen enda huvist proovinud Windowsi hääljuhtimist, Vimi ja ekraanilugejaid. Kõik nad nõuavad palju aega ja kannatlikkust, mida mul pole piisavalt olnud, sest on puudunud vajadus. |
In reply to this post by Kandiline Kilpkonn
Õnneks ei ole, ma olen proovinud vasaku käega hambaid pesta ja see oli küll õudne. Ainuke teistmoodi kasutus ilmselt on see kui hiir jääb maha ja peab touchpadi kasutama.
|
Administrator
|
In reply to this post by Kandiline Kilpkonn
Mulle endale meenuvad kaks paariaastase vahega õlaoperatsiooni, enne mida ei saanud vastava käega suurt midagi teha - muuhulgas vahetasin suure läpaka tollal veel üsna kalli ultrabooki vastu. Seda jaksas lihtsalt kotist välja tõsta.
Enda sünnipärane tserebraalparalüüs üldiselt IT-kasutust väga palju ei ole mõjutanud, mingid nüansid siiski on. Hiir contra klaviatuur on ilmselt teistega võrreldes rohkem klaveri poole kaldu. Ei armasta puuteekraane ja eriti mobla puhul "pühkimist" (kõik mobiilid on olnud seatud füüsilise nupuga vastuvõtule). Kõnesisendit ja näotuvastust ka ei kasuta. |
In reply to this post by Kandiline Kilpkonn
Ei, olen siiani saandu hakkama tavaliste vahenditega, kuigi olles murdnud kord elus parema käe luu, olen olnud sunnitud õppima hiir kasutama ka vasaku käega. paari nädalaga harjus ära. Samas suleb tunnsitada, et selle ajaga kui käsi kaelas rippus suutsin õppida enamik asju ka teise käega tegema. Kuna antud õppe protsess oli vaevaline siis seda enam mõistan, inimesi, kellel on sellised väljakutsed igapäevased.
|
In reply to this post by Kandiline Kilpkonn
Mul pole kunagi olnud olukorda kus ma ei saaks vigastuse või millegi muu sarnase asja pärast arvutit kasutada. Siiski on olnud olukordasid, kus hiir või klavjatuur on otsad andnud ja töötamise lõpetanud. Lisaks olen huvi pärast mõned korrad proovinud arvutit kasutada mõne piiranguga, näiteks ainult üht kätt kasutades, ja seda tegemine on mind mõtlema pannud et kui keeruline oleks nii elada ja alati arvutit niimoodi kasutada.
|
In reply to this post by Kandiline Kilpkonn
Ei ole endal kunagi tekkinud taolist olukorda, kus oleks pidanud arvutite teistmoodi kasutama, aga meenub kuidas sõber kirjeldas lõputöö kirjutamist kui parem käsi kipsis oli. Lõbus ei olnud ja aega võttis, aga sai hakkama.
|
In reply to this post by Kandiline Kilpkonn
Heh, mäletan kuida ma 9ndas klassis oma tahvelarvutit hiirega kasutasin kui ekraan katki läks. Tagantjärgi vaadates võis see kõrvaltvaadatuna suht cringe välja näha...
|
In reply to this post by Kandiline Kilpkonn
Mul ei ole kunagi esinenud olukorda, kus mul ei ole võimalik kasutada arvutit tavaliselt. Küll aga ma olen proovinud kunagi sooritada oma veebikeskkonnas oleva kodutöö VR prillidega, mille jaoks tuli kasutada aknaid ja klaviatuuri mis hõljuvad mu toas ning nende kasutamiseks tuli õhus käte liigutusi teha. See oli huvitav kogemus aga aeglasem kui tavalise arvuti kasutamine.
|
In reply to this post by Kandiline Kilpkonn
See juhtus mu elu esimesel korvpallitrenni külastusel – sain parema käe keskmisele sõrmele valusa prao, mis muutis isegi klaviatuuri kasutamise piinlikult valusaks. Iga klahvivajutus tundus eraldi karistus. See juhtum jäi mitte ainult mu esimeseks, vaid ka viimaseks korvpallitrenniks – sellega mu "karjäär" lõppes enne kui alata sai. Sellest ajast hindan rohkem klaviatuuri otseteid ja seda, kui mugavalt on tarkvara disainitud.
|
Free forum by Nabble | Edit this page |