Järgmine suur samm, mis teeb puuetega inimeste igapäevaelu lihtsamaks? (teema 13)

[alo.ansberg]

Kui mõelda puuetega inimestele mõeldud tehnoloogiliste lahenduste arengule, mis võiks sinu arvates olla järgmine suur samm lähitulevikus, mis teeb puuetega inimeste igapäevaelu lihtsamaks?

Ise usun, et järgmine suur samm võiks olla täiendav tehisintellekti integreerimine.
Näiteks nägemispuudega inimestele võiksid tehisintellektist assistendid kirjeldada ümbritsevat keskkonda loomulikul viisil, hoiatades takistuste eest ning lugedes tekste ja tuvastades objekte. Need assistendid võiksid juhtida ka näiteks nutikaid kodusüsteeme või integreeruda ratastoolidega, et parandada navigeerimist.

[artjom.troitski]

Ma ei ole ise seda teemat väga süvitsi uurinud, aga olen kuulnud, et viimasel ajal on tehtud suuri edusamme ajuimplantaatide alal. See tundub väga põnev ja potentsiaalselt elumuutev tehnoloogia.

[mati.a]

Eestlased on juba pikalt arendanud vastavat seadet pimedatele, et ümbritsevat keskkonda tajuda: https://7sense.ee/. Aasta tagasi oli ka uudis selle kohta, kuidas pimedad Pärnus seda katsetasid: https://parnu.postimees.ee/8008492/galerii-ja-video-pimedad-katsetasid-parnu-tanavatel-maailmas-ainulaadset-leiutist.
Isiklikult on mul olnud võimalus tööalaselt osaleda Häirekeskuse 112 teenuse ligipääsetavuse parandamise analüüsi projektis, mis peaks tulevikus looma kõikidele inimestele võrdsed võimalused hädaabiteenuste kättesaadavuse osas.

artjom.troitski wrote

...viimasel ajal on tehtud suuri edusamme ajuimplantaatide alal. See tundub
väga põnev ja potentsiaalselt elumuutev tehnoloogia.

Kirjutasin just ühest reaalsest eduloost sellel teemal postituse: https://maaguk.blogspot.com/2025/05/tehnoloogia-meditsiinis-kuidas-halvatud.html

[AlanZurbenko]

Ka mina usun, et järgmine suur samm puuetega inimeste jaoks mõeldud tehnoloogias on tehisintellekti integreerimine.
Näiteks nägemispuudega inimeste jaoks võiksid tehisintellekti assistendid kirjeldada keskkonda reaalajas, hoiatada takistuste eest ja isegi lugeda teksti ekraanidelt või viidastelt.
Sellised tehnoloogiad on juba olemas ja ma loodan, et aja jooksul need tehnoloogiad ei kao, vaid ainult arenevad ja muutuvad võib-olla isegi ilma erivajadusteta inimeste jaoks asendamatuks.

[gljagu]

Arvan, et järgmine suur samm on kiibi paigaldamine inimese ajju, mis muudab neuroneid ja suudab tehnoloogia abil parandada näiteks inimese nägemist või kuulmist. Ma ei tea, kui kiiresti see tehnoloogia täies mahus tööle hakkab, aga juba praegu on Ilon Musk istutanud inimesele kiibi ja selle abil saab ta „mõttejõuga“ juhtida arvutit

[karool]

Varsti omame kõik Elon Muski neuralinki ja suhtleme telepaatiliselt. Sarkasm

[iljas]

Ma arvan, et tulevikus on potentsiaali väga paljudel uuendustel – alates ajuimplantaatidest kuni nutikate abiseadmeteni. Aga oluline on, et me ei unustaks lihtsaid asju, mis võivad kellelegi elu väga keeruliseks teha.

Näiteks puutetundlikud ekraanid on mugavad enamusele, aga nägemispuudega inimese jaoks võivad need olla palju vähem ligipääsetavad kui füüsilised nupud, millel on selged taktiilsed tähised. Iga selline "edusamm" peaks olema hoolikalt läbi mõeldud, et mitte kogemata kedagi kõrvale jätta.

Soovitan vaadata YouTube’i kanalit Unsightly Opinions – seal jagab üks väga siiras ja tark inimene oma igapäevakogemust elades pimedana. See aitab paremini mõista, kui suur roll on väikestel disainiotsustel.

[IllimarR]

Minu arvates võib üks paljulubav uus lahendus olla ChatGPT Advanced Voice Mode, mis töötab väga hästi ka eesti keeles. Mulle tundub, et see võiks olla mugav ning eriti kasulik nägemispuudega inimestele, sest võimaldab suhelda arvuti või telefoniga hääle abil ilma ekraani kasutamata. Lisaks "räägib" see suhteliselt loomulikult ja vastab vestluskaaslase kombel, muutes suhtluse lihtsaks ja loomulikuks. Lodoan, et see aitab suurendada nägemispuudega inimeste ligipääsu infole igapäevaelus.

[IllimarR]

mati.a wrote

Eestlased on juba pikalt arendanud vastavat seadet pimedatele, et ümbritsevat keskkonda tajuda: https://7sense.ee/. Aasta tagasi oli ka uudis selle kohta, kuidas pimedad Pärnus seda katsetasid: https://parnu.postimees.ee/8008492/galerii-ja-video-pimedad-katsetasid-parnu-tanavatel-maailmas-ainulaadset-leiutist.

Tänud viitamast, väga huvitav lahendus ja ei teadnudki, et Eestis sellist asjadega tegeletakse - kihvt!

[raunov]

Kahjuks väga elukauge teema, aga kindlasti selles vallas arengud on kiired. Kindlasti muutub TI roll aina tugevamaks ja abistavamaks vaegnägijatele. Kindlasti toome näite jälle veebide arendamistel siis seal saab palju ära teha, et ka probleeme omavad isikud saavad teenust tarbida. Peab tõdema, et sellele jälle kõik ei mõtle arendusi teostades.

[JanikaMirme]

Liigutakse juba selles suunas, et ajusignaalide abil saaks arvutiga suhelda. Usun, et taolised tehnoloogiad on peagi laiemalt kättesaadavad.

[sreima]

Uute tehnoloogiate näol suurte sammudena arvan ka et tehisnitellekt on peamine uus vahend mis võiks puuetega inimesi aidata. Samuti ajuimplantaadid jms.

Arvan küll et suurem roll on kõigel muul. Näiteks on suuremaks abiks eelmainitud uutest tehnoloogiatest üldine ligipääsetavuse teadlikkuse kasv, et arendajad disainiksid oma tooteid juba algusest nii et see võimalikult paljudele kättesaadav oleks.

[matik]

Tehisintellekt on kindlasti üks asi, mis viib meid arengus ja lahendustes kaugemale edasi, aga peab arvesse võtma ka seda, et on mitmeid neuroloogilisi haiguseid, kus lõpuks inimese ainsaks liigutatavaks kehaosaks jäävad silmad.
Kõike ei saa taandada sellele, et häälega saab juhtida arvutit või inimene kuuleb või näeb jne... Loomulikult on lahendused olemas ka silmadega arvuti või kommunikatsiooniseadmete kasutamiseks, aga need on jälle üsnagi kallid erilahendused.

Kokkuvõttes ma arvan, et suur samm edasi oleks see, kui tugilahenduste integreerimise jaoks oleks loodud vastavad standardid või RFC-d, et kui sul on mingi programm, siis selle sisend tugilahenduse osana kasutamise jaoks oleks kuidagi meediast ja platformist sõltumatu. Paljudel ettevõtetel nagu Apple, MS, jne on oma nurgas tehtud lahendused aga mis ei ühildu omavahel küll kuidagi. Sest päris ühtset standardit ei ole minuteada.

[Tymofii]

Elon Musk lubas juba lähitulevikus teha ajukiipe, mis võimaldavad pimedatel inimestel näha. Just hiljuti lugesin, et tema sõnul on see juba valmis ja varsti hakkatakse sellega katsetama.

[Konstantin.R]

Minu arvates võiks lähituleviku suur samm olla just aju-arvuti liideste (BCI) areng – see võimaldaks näiteks liikumispuudega inimestel juhtida seadmeid või suhelda vaid mõttega. Selline lahendus võiks muuta suhtlemise ja iseseisva toimetuleku palju kättesaadavamaks. Koos tehisintellekti toega saaks see tõesti olla revolutsioon igapäevaelus.

[MarkoKull]

Mina näeksin ka siin mingil määral AI ja arvutite abi, aga seda eelkõige keerukate uuringute läbiviimisel, milliste tulemusena õpiksid targad arstid/teadlased kasvatama või panema taas kasvama puude kõrvaldamiseks vajalikke rakke, närve (ja muid keerulisi meditsiinilisi sõnu).

[marjetanner]

Mõni Ai põhine lahendus ilmselt. Näiteks prillid, mis skaneerivad ümbrust ja edastavad selle vaegnägijale. Või mõni Ai põhine liikumisabiline.

[karrinn4]

Ma arvan, et kõigepealt oleks juba suur samm edasi see, kui olemasolevad abivahendid ja tehnoloogilised lahendused oleksid inimestele rahaliselt kättesaadavamad. Praegu on paljud neist lihtsalt liiga kallid, et kõik, kellel neid vaja oleks, saaksid neid endale lubada.

Kui aga mõelda natuke tulevikku ja lasta fantaasial lennata, siis oleks tõeliselt murranguline leiutis mingi "kiip" või seade, mida kantakse peas ja mis loeb mõtteid. Näiteks saad lihtsalt mõttega valida, kuhu tahad vajutada või mida soovid kirjutada. Ma tean, see kõlab nagu ulmefilmist, aga sellised ideed võivadki kunagi tegelikkuseks saada.

[AlisaS]

Mulle tundub, et järgmine suur samm võiks olla tehisintellektil põhinev viipekeeletõlk. Näiteks rakendus või prillid, mis suudaks tõlkida žestid tekstiks või kõneks ja vastupidi. See aitaks kurtidel inimestel igapäevaselt suhelda - poes, arsti vastuvõtul või tööintervjuul - ilma, et nad peaksid oskama viipekeelt. Sellised lahendused on veel väljatöötamisel, kuid kui need muutuvad täpsemaks ja kiiremaks, võib see paljude inimeste elu oluliselt muuta.

[alexaI]

Mulle tundub, et järgmine oluline samm puuetega inimeste tehnoloogiate arendamisel võiks olla tehisintellekt või mingisugused automaatsed juhtimissüsteemid. See võiks anda inimestele igapäevaelus rohkem iseseisvust ja võimalusi. Aga ma arvan, et oleks suurepärane, kui sellised lahendused muutuksid kättesaadavamaks ja toimiksid ka tegelikult hästi. Peaasi, et need oleksid võimalikult usaldusväärsed ja mugavad, sest sellises piirkonnas pole ruumi ebaõnnestumistele - see võib oluliselt mõjutada elukvaliteeti. See on ilmselt veel pikk tee, aga areng liigub õiges suunas.