Iganädalane tagasiside

[kaidokikkas]

Siia hakkab siis õppejõud igal nädalal (hiljemalt laupäeva õhtuks) postitama nädalatööde kokkuvõtet. Vanasti sai seda teha kolledži ÕISist, praegu seda võimalust enam ei ole - aga ega ka siin midagi supersalajast ei räägita, nii et võib ka avalikus foorumis olla (isikulist laitmist ka ei toimu, küll aga toimub kiitmine).

[kaidokikkas]

Tere kõigile!

Ja muidugi ka head sõbrapäeva - sel aastal juhtus esimene tagasiside vahvalt just sellele päevale.

Nagu lubatud, hakkab siia iga nädal peale tööde tähtaega ilmuma õppejõu tagasiside. See jaguneb erinevateks osadeks - "Üldised märkused" on kursuse kohta üldisemalt, "Blogimine" käib ajaveebide ja "Foorum" foorumipostituste kohta, lisaks võib mõnel nädalal lisanduda ka täiendavaid alajaotisi (näiteks eksami kohta).

Kuna tegemist on avaliku veebiruumiga, siis tagasiside on isikuline (kujul "eesnimi perenime esitäht", N: Kaido K.; mitme samasuguse nime korral lisan perenimele tähti, kuni tekib unikaalne kombinatsioon) AINULT juhtudel, kui konkreetse tegelase kohta saab midagi kiitvat öelda. Seega (nagu juba avaloengus räägitud sai) toimib tagasiside omalaadse autahvlina - need, kes sel nädalal nii hästi ei esinenud, jäävad lihtsalt siin mainimata. Kui töödes peaks esinema suuremaid möödalaskmisi, siis neid mainitakse üldiselt, ilma nimedeta.

NB! Mainimise puudumist ei peaks võtma "Oeh, metsa läks"-hinnanguna. Kui punktid on antud täismahus, on ilmselt tegu lihtsalt tavapärase korraliku tööga ja sel nädalal olid mõned teised natuke paremad (pealegi on hindamine paratamatult ka mõneti subjektiivne). Kui punkte on ka vähem antud, siis võib e-kirja teel küsida, mis valesti läks (aga see ei ole kohustuslik). Ja nagu juba avatunnis öeldud: valesid arvamusi/hinnanguid siin kursusel ei ole (aga arvamust tuleks põhjendada). Alla normi punkte võib saada blogis a) hilinemise, b) selgelt liiga lühikese (paar lauset) kirjutise, c) karjuvalt koleda kirjaviisi eest (õnneks viimane on päris harv nähtus) või uuemal ajal ka d) mõnede väga selgelt "masinaga kokkulastud" ja ilma igasuguse autoripoolse panuseta üllitiste eest (mis kaotavad suurema osa kursuse pointist ära), mitte aga "vale" arusaama eest.


Üldised märkused

* Iganädalane punktitabeli uuendus läheb alati veebi ENNE selle tagasiside avaldamist - seega kui siin on tagaiside ilmunud, siis peaks ka uus tabel üleval olema (selle URL sai antud avaloengus, peidetud kujul võib selle leida ka wikis olevatest avatunni slaididest)!
* Esimese nädala lõpu seisuga on kursusel kirjas 61 inimest (mõnevõrra vähem kui varasematel aastatel), enda ajaveebi on teatanud vaid 39 - seega 22 on veel puudu. Kursust saab läbida ka ilma blogimata, aga kogemusena on see üldiselt kasulik. Kui keegi alustab hiljem, siis pange ajaveebi aadress kasutajate lehe lõppu või saatke see e-kirjaga mulle (kursuse keskel blogima hakates tasub kindluse mõttes e-kiri saata ka siis, kui aadress lehele pannakse).
* NB! Nädalablogimisel tuleks aluseks võtta nädalatekstide (ehk "loengute") lõpus, "Uuri & kirjuta" juures olev ülesanne, mitte kirjutada täiesti vabalt nädalateemal. Esimese nädala puhul lugesin täispunktidele ära ka need kirjutised, mis olid üldisel nädalateemal (aga mitte ülesande järgi) - edaspidi võin sellised kirjutised panna vabablogimise (vt järgmist punkti) alla.
* Sel aastal on teistkordselt kavas ka (pool)vaba blogimise rubriik ehk kuni 5 postitust vabal (kuid siiski mingitpidi kursuse teemadega seotud) teemal. Need postitused saavad igaüks reeglina 2 punkti ning punktid summeeritakse punktitabeli lõpus olevasse "vaba blogimise" veergu. Lisaks: kui keegi kirjutab midagi nädalateemast selgelt mööda, siis läheb see varuvariandina sellesse rubriiki (kuni 5 postitust täis saavad). Samas võib muidugi ka kohe postituses mainida, et tegu on selle rubriigiga (aga see ei ole kohustus).
* Tabeli viimane veerg näitab, kui mitu korda on keegi ajapikendust küsinud. Nagu avaloengus ütlesin, mõned korrad võib kindlasti saada. Kusagilt aga tuleb piir vastu.  Õnneks esimene nädal selles osas alarmi ei tõstnud.


Blogimine

Esimese nädala ülesandeks oli kolme eripalgelise lahenduse leidmine IT kirjust ajaloost (tagamõtteks oli teadvustada, KUI kirju see ikkagi on) - üks tõeliselt edukas, üks palju lubanud läbikukkuja ja üks tõsiselt napakas. Esimese nädala esiletõstmised said sellised (olgu igaks juhuks taas kord mainitud, et teatud määral on see valik paratamatult subjektiivne):
* Zulfugar A. - kolmas küsitud variantidest ("mis seal peas toimus?") ehk midagi IT, kunsti, investeerimise, (rämps)turunduse, FOMO ja "lollidelt tuleb raha ära võtta"-mentaliteedi ristumiskohalt: non-fungible token ehk NFT.
* Mati A. - tõstaks siin esile postituse kui terviku. Mõneski tehnoportaalis leiab märksa lahjemat materjali. Tõsi, selle üle, kas iPhone oli ikka esimene "kõik ühes" -seade, võiks vaielda (mul endal oli selline tellis 1996. aastast ning mitu selle järeltulijat, kõik enne 2007. aastat).
* Alo A. - Hockey Puck -hiir. Huvitav, et sageli ägeda disaini võrdkujuna esitletav Apple sellise "piruka" tegi...
* Margus A. - veel üks väga korralik terviklik artikkel (meeldib ka iga näite põhiliste punktide täiendav väljatoomine). Võib-olla kõige huvitavam kaasamõtlemise koht oli neti-toidupoodide kunagine põrumine ja edukas tagasitulek pandeemia ajal.
* Viljar B.-J. - CUDA, just "nähtamatu taustajõu" võtmes. Meta virtuaalmaailma kohta võiks aga öelda, et see ei ole kõigele lisaks ka uudne - Second Life (ja mitmed teised, sh vabatarkvaraline OpenSimulator) on ammu olemas.
* Kaarel J. - väga andekalt turunduslik postitusepealkiri rootslaste haisukala mainimisega (täitsa teemasse kusjuures, kuna viimane, põrumise näide on iSmell).  Lisaks tuleks ära mainida ka üks lõbusamatest blogipealkirjadest ("No mida võrku?").
* Mati K. - Juicero leitakse selles teemas igal aastal raudselt üles.
* Siim K. - General Magic vääriks lähemat tundmaõppimist, see on laiemalt üsna vähetuntud projekt. Huvitav mõtteharjutus: mis oleks võinud juhtuda, kui CueCatiga oleks välja tulnud... Apple?
* Marko K. - huvitav mõtteline seos omaaegse Ask Jeeves'i ja tänase ChatGPT vahel (pole nii ise varem mõelnudki). Ei teagi, kas asi on üksnes tehnoloogia või ka kogu ühiskonna arengus (või taandarengus?)... "Siga ja kägu" Angry Birdsi kontekstis on ka andekas leid.
* Alari-Fredi L. - veel üks Apple'i hokilitrihiire mainimine, seekord aga on UX-i probleemid eraldi välja toodud.
* Sten-Oskar M. - veel üks lõhnaküsimus. Siin aga ei olegi probleem mitte niivõrd tehnoloogia mittetöötamises, kuivõrd läbimõtlemata kasutuses (nagu märgitud: kui tahame mängule lõhnaelamuse külge panna, siis ei ole tark mängusüžeed kanalisatsiooni viia).
* Henri O. -  Nintendo Virtual Boy ja selle ergonoomika. Võimalik muidugi, et siin võib natuke ka põlvkondlik erinevus kaasa mängida (tänased kasutajad näevad seda natuke teisiti).
* Illimar R. - paar naljakat nutiseadet. Huvitav, kas siin kirjeldatud nutipüksirihm võiks aidata ka neid ülihajameelseid inimesi, kes kipuvad püksata välja minema (kui isiku ja rihmaga varustatud pükste distants ületab näiteks 5m, saadab hoiatussignaali)?
* Konstantin R. - veel üks ajatu lemmik selles teemas: USB-kivi.
* Ilja Š. - omanäoline lühivaade (konsooli)mängude maailma.
* Igor V. - virtuaalreaalsuse osa kirjutises on hea.


Meenutan ka, et need, keda siin ei mainitud, kuid enda töö siiski korralikult tegid, said samamoodi 3 punkti kirja. Eeskätt aga tõstsin esile neid, kes olid nõus "sügavamalt kaevama", mitte ei kirjutanud esimesena ettejuhtunud variandist (mõnel juhtus ka seda viimast). Väike palve edaspidiseks: nagu ka muudes akadeemilistes töödes, tasuks Vikipeediale otseviitamist edaspidi vältida (küll aga võib Vikipeediat kasutada teemaga tutvumiseks ja originaalviidete otsimiseks).

Paar inimest jäid ära märkimata heade ideede, aga liiga lühikeste postitustega - kui on vaja kirjutada kolmest eri asjast nagu seekord, siis igaühe kohta vaid paar lauset jääb kardetavasti väheks (täispunktid panin esimese nädala puhul ära, edaspidi võib vähem tulla - sama märkus käib nende kohta, kes kirjutasid vaid ühest variandist; kui kogumaht oli mõistlik, siis avanädala puhul panin punktid ära, edaspidi paluks ülesannet tähelepanelikumalt lugeda).

Positiivse tulemusena tuleks märkida päris mitut vabablogimise rubriiki läinud lugu, mis olid täitsa hea lugemine.


Foorum

Foorum käivitus päris ilusti - kokku tuli postitusi umbes sama palju kui registreerunud tudengeid. Sellest nädalast tõstaks esile Alan Ž. tehisintellektiteema ja Illimar R. lihtsa, aga toreda isikliku aspektiga (ajaloo sidumine sünniaastaga) "IT ajalugu ja mina" vestluse. Alguse asjana läks veidi teemast mööda muidu ajakohane Eesti elektrivõrgu teema - avanädala puhul lugesin ka sealsed postitused temaatilisteks, aga edaspidi katsume nädalateemal lähemal püsida (õnneks reageeriti ka vastavale märkusele kiiresti ja kirjutati rohkem nädalasse).

Tähelepanuks: nagu mainitud, siis erinevalt blogist (kus on range nädalatähtaeg) võib foorumisse kirjutada kuni kaks nädalat takkajärgi. See tähendab, et lõppenud nädala teemad on avatud veel ka järgmisel ja ülejärgmisel nädalal - ent punktiarvestus käib siiski nädalaid mööda, seega oleks hea vaadata, et vähemelt kaks postitust saaks tehtud iga nädalanumbri alla. Olukorras, kus näiteks 1. nädala teemades on 3 ja 2. nädala teemades 1 postitus, üritan ma võimaluse piires "tasakaalustada", ent mõnel juhul on need teemad liiga erinevad.

Väike palve oleks kirjutada nädalas kaks "täisverelist" postitust - "mina ka"-stiilis lühimärkused jms võiks jääda täiendavateks lisandusteks.

Ja veel: foorumit lugedes on mul vaja järge pidada (et kõik saaks hinnatud ja keegi ei saaks punkte kaks korda). Kuna tähtaeg on reedel kell 12.00, siis loen ma igal reedel ära postitused, mille tegemise aeg on eelmise ja käesoleva reede keskpäeva vahel - kui keegi postitab kell 13.10, siis see postitus läheb hindamisele järgmisel nädalal (aga siis saab punktid kätte!). Sel korral aga keegi "üle serva" ei sõitnudki.

Igaks juhuks hoiatus: halb variant on sõita postitusega üle reede keskpäeva juhul, kui vastaval teemal saab juba kaks nädalat lisaaega täis - siis võib juhtuda, et kirjutis "kukub üle ääre". Lihtne lahendus on teha enda postitused natuke varem kui kaks nädalat tagantjärele.

Algus on tehtud, jõudu jätkamiseks!

[kaidokikkas]

Tere!

ITSPEA kursusel sai tänasega läbi teine nädal ja siit tuleb järgmine jupp reedeõhtust tagasisidet.


Üldised märkused

* Inimesi tuli ka sel nädalal kursusele juurde, nii et bloginimekiri alles täieneb. Hetkeseisuga on seal 45 nime (kogu deklaratsioonidetabeli 61-st).
* Põhiosas näib, et kursus on kenasti käivitunud.


Blogimine

Nädalateemaks oli Interneti ajalugu ning blogimisülesandeks kaks näidet võrgutehnoloogiatest, millest üks on tänini elus, teine aga ajalukku jäänud (põnevaid leide võis näha eeskätt viimaste seas). Seekordsetest kirjutistest märgiks ära järgmised (muide, kes ütles, et kursuse nimekirja peab lugema eestpoolt tahapoole...?):
* Rauno V. - Gopher ehk "veeb enne veebi". 1993-94 kirjutasin selle abil enda magistritööd.
* Robin T. - emoji'd ja Minitel (aga Wikipedia põhjal, vt märkust allpool).
* Marje T. - Telnet (pluss äramärkimisena: üks väheseid, kes otse Wikipediale ei viidanud). Aga Tatu Ylönen siinsamas Helsingis lõi SSH vist märksa hiljem (või oli 1955 näpuviga - õige peaks olema 1995?).
* Ilja Š. - huvitav teemapainutus: kadunud on asjade omamine ehk näiteks on tänapäeval levinud striimimine plaadiostmise asemel.
* Alisa S. - vana kooli helikassetid andmekandjana (just mängude vaates).
* Madis S. - veel üks Telnet, huvitav märkus on portide testimise kohta (põhimõtteliselt saab nii ka e-kirja saata).
* Marko R. - kaks väga head lugemisjuppi, eriti vaade domeenindusele (ehkki ka siin on Wikipedia allikate seas, ei ole see ainus).
* Illimar R. - taas ladus lugemine, tänapäeva nooremale seltskonnale võiks huvi pakkuda koaksiaalkaabli tehnoloogiaga tutvumine.
* Henri O. - veel üks "vana kooli" võrguprotokoll, seekord aga uue aja tegijalt: AppleTalk.
* Fred O. - omanäoline vaade netimeemidele (sh seostamine vanaaegsete "maagiliste ruutudega"). Väike virin oleks kirjaviisi üle (eestikeelne termin on "meem", analoogiliselt "geeniga").
* Indrek O. - veel üks üsna asjalik Miniteli tutvustus.
* Oskar M. - väga hea lühilugu Fidonetist.
* Janika M. - lahe kombinatsioon, Ping ja Bang.
* Sten-Oskar M. - huvitav teooria "glitchi" päritolust. Seepeale tuleb meelde veel üks tuntud (liba-)saksakeelne termin, Blinkenlights.
* Alari-Fredi L. - daisy-wheel printer on põnev leid (ehkki otseselt mitte Interneti teema).
* Priit K. - UUCP protokoll (seda kasutati muuhulgas ka omaaegses TTÜ-s).
* Marko K. - üksjagu teemapainutus, aga väga lõbus (ja kohati õpetlik) lugemine. Vabablogina esitatud memuaarid on ka vahvad.
* Kaarel J. - veel üks Gopheri-lugu, aga seekord näriliste ja kooberdamisega.  Aga tõsisemalt: Gopheri pluss (või miinus, kuidas võtta) oligi too etteantud menüü, mis ilmselt tegi uustulnukast tavakasutaja elu veidi kergemaks kui omaaegses veebis.
* Margus A. - teemapainutusega, aga vahva lugu vanaemast ja mõttetust Internetist. Ja tehnoloogia nimega "vastutustunne" on vist tõesti netis haruldaseks muutunud.

Huvitav oli lugeda võrdlusi stiilis "Usenet oli nagu Reddit" või "IRC oli nagu Discord" - samas eks inimesed kirjeldavadki neile vähemtuntud nähtusi enam tuntute kaudu.  Paaril sellenädalasel hilisemal liitujal, kes olid teinud ära ka avanädala postituse, lugesin need erandkorras ära ilma punkte vähendamata. Üldjuhul aga tuleks postitused esitada siiski vastava nädala reedeks.

Aga ühe üsna üldise näpuvibutusena sel nädalal: seekordsed blogipostitused olid päris suurel määral Wikipedia põhjal tehtud. Sellest on ilmselt juba piisavalt juttu olnud - Wikipedia on selle kursuse nädalatekstides kasutusel täiendava lisalugemise, mitte allikaviidetena. Wikipedia korrektne akadeemiline kasutus oleks a) lugeda artikkel läbi teemast üldise ülevaate saamiseks, b) allikaviidetena kasutada Wikipedia artikli lõpus toodud allikaid, mida on artikli koostamiseks kasutatud. Nii ei teki "referaadi refereerimist" ja viitame otse esmaallikatele. Seega jutu mõte: lugege, aga viidake algallikatele. Ja tegelikult leiab märksa huvitavamat materjali natuke Wikipediast kaugemale vaadates.

Seega täiendava soovitusena: blogimisülesanne on mõeldud nädala peale. Seega ei pea seda tingimata kohe valmis viskama samaks reede õhtuks, aga ka jätmine järgmise reede hommikuks vastu tähtaega ei ole hea idee. Ise teeksin ehk nii, et vaataks järgmise ülesande reede õhtul läbi, mõtleks paar päeva teema üle ja kirjutaks blogi teisipäeval-kolmapäeval (jättes piisava ajapuhvri igasuguste eriolukordade jaoks). Tasuks võtta aega natuke sügavamaks uurimiseks,  mitte kirjutada esimese ettejuhtunud teemakohase lehe põhjal - nii saab kursusest märksa suurema efekti.


Foorum

Foorumisse kogunes nädalaga poolsada uut postitust, mis on enam-vähem tulemus. Huvitavamate uute teemadena tõstaks sel korral esile Alan Ž. küsimuse Interneti arenguga kadumaläinud asjade kohta, Kaarel J. nostalgiateema läks samuti päris huvitavaks ning Marko K. piraatluse (või selle kadumise?) teema samuti (selle valdkonnaga hakkame aga rohkem tegelema mõne nädala pärast juurateemades).

Meeldetuletuseks: kui keegi postitab reedel kell 13.44, siis see postitus läheb järjepidamiseks hindamisele järgmisel nädalal (Sel korral juhtus see Siim K.-ga, kelle postitused tulid kõik reede pealelõunal ja saavad seetõttu punktid järgmisel reedel). Kuna on algamas kolmas nädal, siis järgmisel reedel nihkuvad punktiarvestusest välja esimese nädala foorumiteemad - järgmise reede keskpäevani saab nendesse veel punktivääriliselt kirjutada (kui nädalast pole veel kaht punkti saadud). Edasi jätkub samamoodi - iga nädalaga jäävad punktiarvestusest välja kahest nädalast vanemad teemad.

Meenutan veel ka seda, et punktid lähevad selle teema alla, mille numbri on teema algataja seda luues pealkirja pannud. Näiteks kursuse 3. nädalal 1. nädala teemasse tehtud postitus saab punktid 1. nädala alla. Seda tasub kirjutades arvestada, et mitte sattuda olukorda "3 ühes ja 1 teises teemas" (võimaluse korral ma üritan punkte ka ümber tõsta, aga alati ei ole see võimalik - teemad võivad olla liiga erinevad). Kõige kindlam on alati teha kaks postitust vastava nädala teemadesse.

Kursus on seega kenasti käima läinud. Jõudu jätkamiseks!

[kaidokikkas]

Tervist!

Kolmas nädal on läbi, järjekordne reedene peegeldus tuleb siit.


Üldised märkused

* Näib, et 61-st selle kursuse deklareerinud inimesest aktiveerus viimaks viiekümne kanti. Aga üks üsna (kuri)kuulus kiilakas mees olla öelnud, et pigem vähem, aga paremini.  Aga kui keegi teab kedagi, kes ei ole siiani kaasa töötama hakanud, siis põhimõtteliselt võib vähemalt positiivse tulemuse kirja saada ka veel praegu alustades.
* Tänasega panin wikisse kursuse osalejate lehele nimekirja alla välja ka lingi kõigi senilaekunud blogide OPML-failile - kui see endale mõnda RSS-i lugejasse importida, siis saab kõiki blogisid (ja ka foorumit) ühest kohast lugeda. Asendasin seal nimed järjest numbritega, et teataval määral anonüümsust säilitada (mõnel juhul on aga nimi ka valitud URLis kirjas).


Blogimine

Kolmanda nädala teemaks oli uus meedia ning blogiülesanne puudutas kaht traditsioonilise meedia kanalit, millest üks on oskuslik uue meedia kasutaja ja teine mitte. Nagu mitmed teisedki ülesanded, on ka see mõnevõrra subjektiivne, seega "valesid variante" ei olnud ka siin - oluline oli aga enda vaatenurga selgitamine. Selle nädala kirjutajatest tõstaks esile järgmisi:
* Martin A. - hästi punktide kaupa välja toodud võrdlus Delfi ja ERR-i vahel. Mõnes kohas tahaks küll öelda "jah, aga..." (ma näiteks ei ole üldse kindel, kas ERRile Delfi tüüptasemega kommentaariumi lisamine head teeks). Delfi kuulsus "solgiämbrina" ei ole päris laest tulnud (seda ka mitmete küsitavate meediapraktikate tõttu - vt kasvõi nende pealkirju, mis on väga tihti lihtsalt clickbait).
* Alo A. - National Geographics contra Financial Times - kas aga need erisused ei ole ikkagi juba nende kahe erinevatest profiilidest tulenevad? Eraldi tõstaks siin aga esile suurt hulka allikaid ja viisakat viitamist.
* Margus A. - see lennukinaljaga illustreeritud point on tegelikult päris hea.  Meediakanali põhieesmärk peaks olema inimeste juurde kohale jõuda.
* Kaarel J. - äramärkimine muheda stiili ja ka AI-illustratsiooni eest (kui mõtlema hakata, siis päris... mitmekihiline), väike jorin juurde lohakavõitu kirjutamise eest.
* Mati K. - esile tõstaks Äripäevale antud soovitused. Aga kas Delfi contra Äripäeva puhul ei teki taas "igale oma" küsimust? Liiga popiks ja noortepäraseks minnes võime äkki küll saada idufirmaseltskonna, kuid kaotada samas vanema põlvkonna äriinimesed (ja raha on viimastel pigem rohkemgi)?
* Erik M. - veel üks põhjalikumat sorti Delfi contra Postimees.
* Elar M. - äramärkimine kahe muheda vabateemaloo eest (vana aja memuaare on üldiselt ikka põnev lugeda). Muide, Jukuga tehti tõsiseid asju küll - meenub isegi teleülekanne Kadrioru staadionilt, kus ekraanil näidatavate võistlustulemuste all ilutses suurelt "JUKU COMPUTER".
* Indrek O. - huvitav lühivaade kahele raadiojaamale.
* Robin R. - märkus EPL-i ja kogukonna mitteväärtustamise kohta postituse lõpus oli mõtlemapanev. Kas asi pole selles, et EPL Delfi ühe osana on pigem orienteeritud (reaalsele või ka kujutletavale) konfliktile, mitte sidususele?
* Konstantin R. - hea lühiülevaade kahest suurest rahvusvahelisest väljaandest. Üks tekkinud küsimus oli: kas ärimudel võib olla seotud ka lehe poliitilise kallakuga (eriti The Guardiani puhul)?
* Marko R. - BBC contra Reuters. Huvitav valik just seetõttu, et mõlemad on palju kasutusel teiste uudisekanalite allikate rollis (eriti Reuters - äkki see ongi siin kirjeldatud erisuse põhjuseks?).
* Alisa S. - veel üks kahe suure võrdlus. Kogukonnaaspekt on The Guardianil hästi välja toodud - jällegi, FT puhul võib olla seletuseks, et seal võivad paljud lugejad üksteise jaoks pigem konkurendid olla ja seetõttu on kogukonda keerulisem tekitada.
* Ilja Š. - natuke üldistatud (väljaannetelt meediavormide peale), kuid ladus lugemine. Lugemise taustaks tuleks Queeni "Radio Ga Ga" peale panna.
* Richard T. - kahe Timesi võrdlus.
* Hegert T. - nii plussid kui miinused hästi välja toodud.
* Artjom T. - Eesti meedia saab (kahjuks õigustatult) laksu. See lõpupunkt on ka mõtlemapanev - siin ongi ilmselt mitu faktorit koos. Ühena võiks kindlasti välja tuua, et tänapäeval toodetakse sedalaadi "debrekat" paljudes kohtades juba tehisaru abil ning kui inimtoimetaja võiks vähemalt mõnel juhul saada aru, et "nii ei kõlba ju!", siis too masinavärk seda ei tee.
* Rauno V. - BBC News Postimehe vastu. Küsimus on muidugi, kui palju annab seda seletada brittide suuremate võimaluste, sidemete ja ilmselt ka rahakotiga.
* Joel V. - ainus näide sel nädalal Soome contra Rootsi teemal.
* Elisabeth V. - huvitava vaatenurgana kahe telesaate võrdlus nädala kontekstis.
* Kristin V. - ladus lühilugu NY Timesist ja BBC Newsist.
* Igor V. - lõpulõigu mõte uudiste esitamise (mitte vaid loomise) tähtsusest.

Eespoolmainitud subjektiivsust näitab selle nädala kirjutistes ka see, et mitmed väljaanded said mainitud mõlema rubriigi näidetena.


Foorum

Meenutuseks: tänasega sai läbi 3. nädal ning "kuni kaks nädalat tagantjärele" -reeglist tulenevalt peale tänast keskpäeva enam 1. nädala teemadesse kirjutamise eest punkte ei saa. Järgmisel nädalal juhtub sama 2. nädala teemadega ja nõnda igal nädalal edasi. Teemad jäävad lahti ja kirjutada saab, aga punkte sealt enam ei tule.

Seekord oli aga foorumis lugemist rohkem, postitusi tuli kaheksakümne kanti. 3. nädala teemadest tõstaks esile seekord lausa kõik kolm uut - Alan Ž. küsimuse sotsiaalmeediast,  Ilja Š. raadionostalgia (Freddie jätkab peas laulmist...) ja Richard T. küsimuse uudiste usaldusväärsusest (ma seal targu jätsin vastamata). Täitsa huvitav lugemine oli (aitäh).


Jätku uueks nädalaks!

[kaidokikkas]

Tere jälle!

Kursusel lõppes neljas nädal, kõik näib toimivat.


Üldised märkused

* Ühe õhtuse aastakoosoleku tõttu jäi tänane tagasiside tavapärasest natuke hiljemaks.


Blogimine

Neljanda nädala infoühiskonna blogimisülesandeks oli sel nädalal uurida jälgimiskapitalismi ja digiaediku mõisteid ning nende esinemist. Olgu öeldud, et esimesed privaatsuse ja võrgus jälgimise teemalised küsimused esitati juba päris ammu (ühe päris hea ülevaate leiab siit) ning alati on leidunud ka neid, kes jälgimise vastu aktiivseid samme astuvad (vt näiteks Eric Hughes'i manifesti 1993. aastast). See on väga suur ja kirju teema, mida võib uurida nii ühiskondlikus, kultuurilises kui tehnoloogilises vaates.

Seekordsetest kirjutajatest mainiks ära
* Igor V. - infomullide oht ning must ja valge stsenaarium on hästi välja toodud.
* Kristin V. - platvormil "kinnihoidmise" aspekt.
* Joel V. - une "kaubastamise" näide. Selles allikana kasutatud Novaatori loos on peamiselt vaadeldud majanduslikku aspekti (ja siin on inimesel vähemalt teoreetiliselt võimalus valida, kas ta "läheb mänguga kaasa" või ei - "unelugeja" võistlused sammulugejate stiilis tunduks üsna jaburad), samal teemal võiks aga mõelda ka "Suure Venna" ehk riigivõimu kontekstis (kindlalt magava inimese jälgimisele võiks ju vähem ressursse kuluda, kuna ta ilmselt ei saa tegelda "ebasoovitavate" asjadega).
* Rauno V. - mõistlik, aga ehk natuke optimistlik vaade - ainult seaduste olemasolust vist ei piisa (vt kasvõi seesama postituses toodud näide eestlaste GDPR-teadlikkusest 2019. aastal).
* Richard T. - sõltuvus suurfirmadest ning mugavus contra privaatsus Eestis (mõlemad on ilmselt omavahel üksjagu seotud - nii istuvad vist kõik ülikoolid mõne suurettevõtte "luti" otsas).
* Marje T. - täiesti võimalik, et praegune USA-st tulev segapuder aitab pahaste reaktsioonide kaudu Europas ka selle valdkonna probleeme kui mitte lahendada, siis vähemalt paremini teadvustada. Näiteks on nähtud soovitusi kasutada Mastodoni võrgustikku, millest siiani tavakasutajal ilmselt üldse aimu ei olnud.
* Alan Ž. - hakkasin mõtlema selle "digitaalse puuri" üle. On ka mõiste "kajakamber" (echo chamber) - aga seal kuuleb osaleja ainult "õiget juttu", kuna tsenseerivad kõik teised liikmed. Siin mainitud "puuri" puhul aga tuleks see ülaltpoolt?
* Ilja Š. - kõnede metaandmed ja GDPR-i järgimise formaalsus. P.S. 2012. aasta ACTA meeleavalduse fooliummüts on mul endiselt kabinetis kapi otsas.
* Alisa S. - mõtlemapanev stsenaarium, kus kogu suhtlus liiguks sotsiaalmeediasse.
* Madis S. - Apple jt firmapõhised ökosüsteemid digiaediku näitena.
* Marko R. - must ja valge stsenaarium. Päris mitu head allikaviidet ka.
* Konstantin R. - mitmed ohud on hästi välja toodud. Samas on kirjutatud, et "Eesti e-riik toetub suletud autentimissüsteemidele (ID-kaart, Mobiil-ID)" - praegu vaatasin küll, et ID-kaardi tarkvara viimase versiooni lähtekood vähemalt kasutatavale süsteemile on endiselt täitsa saadaval. Või on leitud, et kõike ikkagi ei avaldata?
* Illimar R. - väga "puust ette ja punaseks" näide Delfi "privaatsuse" kohta.
* Karl Erik O. - ladus lugu tervikuna, aga äramainimise tingis lõpulause kohaliku tarkvaraarenduse eelistussoovitusega.
* Fred O. - see punane stsenaarium on päris kole. Mõtlema paneb ka see Jurassic Parki lause - ma ise paneks siia kõrvale "Idiokraatia"-filmist selle põhjenduse, miks inimkond seal 500 aastaga ära idioodistus (millega kõik helgemad pead tegelesid?)...
* Indrek O. - GDPR contra tädi Maali.
* Elar M. - tervikuna hästi kirjutatud lugu. Ja ka see, miks reaalselt ei olegi vaja "inimestele kiipe süstida" - saab ka niisama...
* Erik M. - paar head näidet.
* Marko K. - isikupärane vaade teemale. See Iisraeli näide alguses on ka kõnekas (see kaubitseja oli endale sotsiaalmanipulatsiooni põhitõed ilmselt hästi selgeks teinud).
* Mati K. - see otseosalusdemokraatia idee valges stsenaariumis on iseenesest huvitav. Ent ikkagi, kui palju saab "probleemi nupu ja tooli vahel" asendada tehnoloogiaga ning kui lollikindel see oleks?
* Gleb J. - kogukondlik rõhuasetus valges stsenaariumis.
* Margus A. - hea tähelepanek loo alguses (tervikuna hea lugu ka).
* Alo A. - digilõhe negatiivses stsenaariumis (jõukamad kaitsevad ennast, vaeste info on vabalt kaubaks).

Kokkuvõttes tundus, et selle nädala teema pani inimesi mõtlema küll - igatahes tuli päris suur ports huvitavat lugemist. Aitäh.


Foorum

Tuletan veel korra meelde foorumi kahe nädala reeglit - eelmise reede keskpäevaga lõppes punktide saamine 1. nädala teemades, sel nädalal läks kinni 2. nädal, järgmisel reedel lõpevad 3. nädala teemade punktid jne. Ja piir on kell 12.00.

Sel nädalal tuli foorumipostitusi ligi 90, mis on üsna viisakas tulemus. Huvitavate teemadena tooks seekord välja Alan Ž. tühistamiskultuuri küsimuse (kahjuks on see ka IT-maailma jõudnud) ning Artjom T. küsimuse Interneti ja maailmapildi kohta.


Jõudu!

[kaidokikkas]

Tere taas!

Esimene kolmandik kursusest on tänasega juba seljataga.


Üldised märkused

* Seekord väga ei olegi midagi (üht märkust foorumi kohta vt allpool).


Blogimine

Nädala teema oli sel korral vist lihtsamate seast - internetisuhtlus. Ülesandeks oli tutvuda ühe vana (ent tänini üsna asjakohase) raamatuga ning kirjutada sealsest "10 käsust" kahe kohta (tänaseni kehtiv ja mõnel määral olulisust kaotanu). Minu enda hinnangul kehtivad kõik 10 endiselt ja on lisaks ka uusi aspekte omandanud (samas on tehnoloogia areng mõne käsu olemust teataval määral muutnud - kasvõi "Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust", kus ühelt poolt on ühenduste kiirused ja kättesaadavus kasvanud, teisalt on aga samaväärselt kasvanud sealt "läbipumbatava" sisu maht).

Sel korral pakkusid huvitavamat lugemist
* Mati A. - seesama minu eespooltoodud mõte võrguühenduse austamise käsu kohta, lihtsalt veidi teises vormis.
* Martin A. - ...ja veel kord, siin on hästi välja toodud nii säilinud kui muutunud aspektid.
* Viljar B.-J. - natuke düstoopiline, aga mõtlemapanev pilk netiketile tänases Internetis.
* Allar B. - märkus aja austamise jätkuva olulisuse kohta. Siin võiks ka hästituntud liftikõne (elevator pitch) formaati mainida.
* Gleb J. - "Jaga oma teadmisi" tähtsuse seletus.
* Kaarel J. - lõbusa esitusviisi eripreemia sel nädalal.
* Siim K. - "Tea, kus sa oled", mh AI kontekstis (võib-olla võinuks veel ka pimeveebi mainida).
* Marko K. - huvitav vaatenurk võimu kuritarvitamist keelavale käsule (seaduste tulek on võtnud mitteametlikult etiketilt osa rolli endale - samas ei tööta eriti vist ükski seadus, mille mõttest rahvas aru ei saa).
* Jan Harald K. - tühistamiskultuur contra "Ole inimene" ja "Andesta eksimused".
* Jakob L. - tjaa, see Naomi ja NASA lugu 2018. aastast tekitas korraliku furoori (kusjuures ma ei olegi 100% aru saanud, kas see päriselt ka juhtus ning mis pärast sai; Homer Hickam on päriselt olemas, muu ei ole päris kindel). Samas sellega, et võrgus väljanägemine tähtis ei ole, ma ei nõustuks (Naomi H., kui eespoolmainitud lugu tõele vastab, arvas ka nii...).
* Erik M. - scrolling trap ja "sisseimemine" tänapäeva võrgumeedias kui üks võrguühenduse mitteaustamise aspekt.
* Sten-Oskar M. - kaks head tänapäevast näidet käskude rikkumise kohta (doxing ja clickbait).
* Elar M. - "Tea, kus sa oled" infoturbe vaates.
* Oskar M. - "Näe võrgus hea välja", sisuloomekogukonnad contra sotsiaalmeedia.
* Tymofii P. - tore seletus teadmiste jagamise kasulikkuse kohta.
* Marko R. - huvitav omapoolne asendus "Käitu nagu tavaelus"-käsule.
* Ilja Š. - ajaloolised sõimusõjad contra tänapäevane trollimine. Tegelikult see viimane ilmuski veidi hiljem - selle termini algne päritolu peaks olema "trolling for newbies" ehk üritus algajaid enda võrku meelitada (seega ei ole tegu Põhjala muistendite või Tolkieni Keskmaa tegelasega!). See aga tähendab, et suurem kogus "rohelisi" oli juba olemas, mis omakorda viitab ajale peale veebi teket ehk 1991. aastast hilisemale perioodile.
* Robin T. - teadmiste jagamise käsk Stack Overflow näitel (Cunninghami seadus on hea). Teise punktiga (et enda asukoha teadmine pole enam tähtis) hästi ei nõustuks - kasvõi juba tänapäevase lõhestunud USA kontekstis, kus võib vales kohas valesti arvamise eest kõvasti peksa saada (vahel ka füüsiliselt!).
* Rauno V. - üks väga paljudest "Austa aega ja võrguühendust"-käsu aegumisest rääkimisi, kuid siin on see hästi lahti seletatud.
* Joel V. - postituse lõpuosa ja sealne keskkonna-argument.

Märkus: Sel korral oli väga palju kirjutisi ühtede ja samade käskude kohta ("Austa privaatsust" ja "Austa teiste aega ja netiühendust"). Eks need, kes oma peaga viitsisid mõelda ja ei viksinud mõne kaaskannataja blogi tuimalt maha, said sellest tegevusest enda jaoks märksa rohkem kui nood teised. :) Ja mõned mõtlesid ise ka uusi käske välja (mitte tingimata halb asi, aga Shea nendest ei kirjutanud).


Foorum

Esmalt: nagu ehk nägite, laekus foorumi esilehele punt (ilmselt) hindusid, kes sinna seekord isegi IT-teemalist juttu viskasid (aga ameerika keeles). Kutsumata külalised said tänase lugemisega ära bännitud. Tavaliselt laekuvad nad kursuse lõpus, seekord leidsid juba varakult foorumi üles... Tõstsin kõik senised foorumisse registreerunud Member-kategooriasse ja panin uue teema loomise ja teemadesse vastamise Member-õigustesse, nii et idee poolest ei ole enam võimalik sama asja uuesti teha. Proovisin enda testkasutajaga ära ja näis toimivat - aga kui keegi satub postitamisel mingi õigusteprobleemi otsa, siis palun mulle e-kirjaga teada anda.

Foorum "tootis" seekord 75 postitust, mis on enam-vähem tulemus (aktiivseid osalejaid on 50 ringis, seega kergelt üldistades võib öelda, et osa tegi kaks ja osa ühe sissekande). Tänase keskpäevaga läksid punktiarvestusest välja 3. nädala teemad, nii et nendest rohkem punkte ei saa (järgmisel nädalal on lahti 4.-6. teema).  Head teemad olid kõik kolm uut - Kaarel J. Netiquette 2.0, Alan Ž. käitumisharjumuste teema ja Gleb J. netisõpruse küsimus - ja liiklus jaguneski nende vahel seekord üsna võrdselt.  Mõned postitused kukkusid ka seekord "üle nädala ääre" (kirjutati peale keskpäeva) ehk saavad hinnatud järgmisel reedel.

Jõudu jätkamiseks!