|
Kui tagasi mõelda esimesele kokkupuutele arvutitega, siis üks eredamaid mälestusi on ikka täiesti jabur. Nimelt plahvatas CD CD-ROM lugejas. Ja loomulikult just siis, kui ema polnud kodus. Olin täiesti üksi, paanika missugune. Manuaali muidugi polnud, nii et istusin seal ja proovisin ilma igasuguse juhendita kasti lahti kangutada, lootes aru saada, mis pagan seal juhtus ja kuidas asja parandada.
Teine korralik seiklus oli siis, kui panin Windows 95 peale draivereid. Tundus, et kõik peaks olema lihtne – noh, kuidas see ikka valesti minna saab? Aga loomulikult korralikku draiverit audio kaardile polnud kuskilt võtta. Lõpuks, mingil täiesti müstilisel põhjusel, sobis arvutile hiire generiline draiver. Ei tea siiani, kuidas see loogiline oli, aga kuidagi sain heli tööle. Olin üliõnnelik – "häkkeri" tunne missugune, kuigi noh, asi töötas pigem poolenisti ja täiesti absurdsel viisil.
|