Arvutitehnoloogia tulevik: mida oodata tehisintellektist? (teema 1)

[AlanZurbenko]

Täna muudavad tehisintellekt (TI) ja masinõpe juba aktiivselt meie maailma. Aga mis saab edasi? Kuidas see mõjutab meie tööd, igapäevaelu ja ühiskonda laiemalt?

1. Kas TI saab kunagi nii arenenuks, et hakkab tegema otsuseid, mis on varem olnud ainult inimeste pädevuses?
2. Kas te kardate kaotada oma töö (tulevikus või praegu)?
3. Millised tehnoloogiad, peale TI, võivad teie arvates tulevikus revolutsioonilisi olla?

[henri.oraver]

Lisan siia ka omad mõtted nende küsimuste kohta.

1. Arvan, et "general AI" teke on võimalik. Küsimus on, kuidas seda kontrollida ja tagada, et see oleks inimkonnale kasulik, mitte ohtlik. Kas laseme tahtlikult TI-l olla inimesest pädevam või säilitame mingisuguse kontrolli?

2. Mina isiklikult ei karda, kuna minu eriala + praegune töö pole ainult mõtlemistöö - vaja end ka liigutada. Arvan, et TI võtab üle kõik rutiinsed ja mehaanilised tööd, näiteks andmesisestus.

3. Kindlasti kvantarvutid, mis lahendaks probleeme, mida seni arvutid pole suutnud, nt komplekssemad turvaküsimused ja meditsiini uuringud.

[ViljarBergJürgens]

AlanZurbenko wrote

Täna muudavad tehisintellekt (TI) ja masinõpe juba aktiivselt meie maailma. Aga mis saab edasi? Kuidas see mõjutab meie tööd, igapäevaelu ja ühiskonda laiemalt?

1. Kas TI saab kunagi nii arenenuks, et hakkab tegema otsuseid, mis on varem olnud ainult inimeste pädevuses?
2. Kas te kardate kaotada oma töö (tulevikus või praegu)?
3. Millised tehnoloogiad, peale TI, võivad teie arvates tulevikus revolutsioonilisi olla?

Ma usun, et tehisintellektid kindlasti arenevad tulevikus piisavalt, kus nad muutuvad piisavalt pädevaks, et teha otsuseid, mis muidu oleks olnud inimeste pärusmaa.
AI-d on hetkel veel väga suured statistilised mudelid, mis nõuavad väga suuri arvutusresursse, et neid treenida ning, et neist saada mingit kasulikku väljundit. Ma arvan, et kui tahame AI-d, mis suudavad inimeste tasemel hakkama saada väga erinevate ülesannetega on vaja uut lähenemist AI-le, kus lihtsalt ei proovita terabaitide jagu infot sisestada nendest LLM mudelistest ja liigutakse rohkem selle poole, et AI suudab süsteemselt õppida, nagu ninimene.

AGI on väga kaugel ja seega ma ei ole üldse mures töö pärast.

Ma arvan, et üks kõige suuremaid revolutsioone tulevikus võiks olla optilised kiibid. Hetkel  kasutame elektrisignaale, mis tekitavad väga palju kuumust, mis omakorda tähendab, et meilntekib füüsiiline limiit, mis limiteerib kiibi suurust. Optilised kiibid kasutavad valgust, et infot edastada. See on palju efektiivsem, vōimaldaks ühendusi üle pikema distansi ja loomulikult genereeriks vähem soojust. Kui huvitab rohkem, siis märksõna on photonics.

[matik]

1. Mingil põhjusel ma ei usu, et niipea oleks võimalik AGI saavutamine lähemal ajal. Mis on niinimetatud TI tänapäeval? Sisuliselt on ta "glorified autocorrect", ehk siis piisava hulga teksti läbitöötamisel saavutatud mudel, mis oskab ennustada järgmist sõna või tokenit. See on ju iseenesest väga kaugel mõtlemisest, ehk intelligentsist. See, et nn neuronite ja layerite sees on peidus kogu inimkonna tarkus, ei tähenda veel mõtlemisvõimet, vaid seda, et see on suur seostega andmebaas. Võrdluseks, mistahes suurele MySql andmebaasile me ei omista mõtlemisvõimet ju? :) Samamoodi nagu ML mudel, ei mõtle Sql andmebaas iseseisvalt, vaid vastab küsimustele, kui need on esitatud piisavalt heas formaadis.

2. Praegune TI on väga hea töövahend produktiivsuse tõstmiseks, sest kui koodi kirjutamisel (töös, mitte õppimisel) kasutada nt ChatGPT või Github Copilotit, siis lihtsama koodi ta suudab vägagi efektiivselt nö draftina valmis teha ning ka terveid funktsioone valmis teha, samal nn autocorrecti põhimõttel. Aga ometi ei saa ta aru eesmärgist, inimese mõtteprotsessit ning paljudest muudest teguritest. Ja teeb endiselt totraid vigu, isegi kõige viimased o1, o3 mudelid ei ole võimelised kirjutama kohe töötavat koodi. Inimene ei kao kuhugi arendusest, küll aga kindlasti muutub inimese roll, ehk siis, inimene pole koodi kirjutades ehk enam "labidamees" vaid pigem nö "dirigent", kes juhib protsessi ning parandab vigasid. Ühesõnaga, ise ei karda, et töö peaks kaotama, aga kindlasti paljud lihtsamad tööd saab paremini automatiseerida TI abil.

3. Arvan, et mingi hea uue energiaallika töölesaamine oleks üsnagi revolutsiooniline, sest ega TI ilma elektrita eriti ei tööta. Töötav tuumasünteesireaktor oleks midagi sellist, mis võiks anda järgmise hüppe inimkonna arengule. Või mingi muu efektiivne energiaallikas. Praeguse aja tehnoloogiad (kui välja arvata tuulikud ja paneelid) on ju sisuliselt kiviajast - ajame midagi põlevat ahju, et sooja (ja elektrit) saada :)

[elarmust]

Kui nüüd vaadata kuida need AI mudelit töötavad, siis oleks ausam nimetada nende "mõtlemist" pigem mäletamiseks. Mõtlemine on ikkagi spetsiifiline protsess, mis on võimeline tootma algandmetest originaalseid ja õigeid tulemusi.
AI mudelid on näiliselt küll seda teinud aga kui tihti on tegemist lihtsalt "AI hallukatega", mis on juhuse tõttu tootnud midagi korrektset, mis mingil kujul selle mudelis ei esine?

[IgorVin]

AlanZurbenko wrote

Täna muudavad tehisintellekt (TI) ja masinõpe juba aktiivselt meie maailma. Aga mis saab edasi? Kuidas see mõjutab meie tööd, igapäevaelu ja ühiskonda laiemalt?

1. Kas TI saab kunagi nii arenenuks, et hakkab tegema otsuseid, mis on varem olnud ainult inimeste pädevuses?
2. Kas te kardate kaotada oma töö (tulevikus või praegu)?
3. Millised tehnoloogiad, peale TI, võivad teie arvates tulevikus revolutsioonilisi olla?

1. Tundub, et TI edasiseks arenguks on vaja palju suuremat andmekogumit, mille peal õppida. Praegu on uus trend AI-agendid, kes hakkavad ise uusi andmeid genereerima. Peame jälgima, kuidas see areneb, kuid kui see suund jätkub, on seda võimatu vältida.

2. Loodan, et hakkame AI-ga pigem koostööd tegema, mitte üksteist asendama. Kui ilmus Photoshop, muutus see fotograafidele abivahendiks, mitte ei asendanud neid.

3. Arvan, et see sõltub füüsika arengust – uutest avastustest, mis võimaldavad toota ülisuurtes kogustes energiat.

[alo.ansberg]

1. Mingis mõttes TI juba teeb inimeste eest otsuseid. Näiteks PredPol on USA-s ja Ühendkuningriigis kasutatav AI-tarkvara, mis ennustab, kus kuritegevus tõenäoliselt toimub. See põhineb varasematel kuriteoandmetel ja suunab politsei rohkem nendesse piirkondadesse.
New Yorgi ja Kentucky kohtud kasutavad riskihindamise algoritme, et otsustada, kas süüdistatav peaks saama kautsjoni või mitte. TI analüüsib eelnevat kriminaalset tausta, elukohta ja muid tegureid, et määrata "ohtlikkuse tase".
Või näiteks Google DeepMindi AI on suutnud tuvastada rinnavähki täpsemini kui inimradioloogid.

2. Mõned tööd ilmselt kaovad, aga tekivad ka kindlasti uued, mida võibolla täna ei oskagi ette kujutada veel. Rutiinsed ja lihtsamad tööd asendatakse kiiresti, samas loovust ja inimlikku otsustamist nõudvad ametid jäävad kauemaks. Tulevik on ilmselt hübriid – inimesed ja TI töötavad koos.

3. Tulevikus (ilmselt juba lähitulevikus) teevad revolutsiooni kvantarvutid. Elu on näidanud, et samal ajal kui arvutid üha võimsamaks lähevad, toimuvad selle najal tehnoloogilised arengud igasugustes muudes valdkondades, nagu näiteks meditsiin. Samas on kvantarvutid tihedalt seotud ka TI-ga ehk siis kvantarvutid kiirendaksid ka TI treenimist, muutes need täpsemaks ja nutikamaks. Hetkel võtab masinõppe mudelite treenimine päris palju aega ja energiat. Ja kõiksugu mahukaid teaduslikke analüüse on võimalik teha väga lühikese ajaga.

[marm]

1. Tegelikult teeb ta seda juba praegu. Kuna arvuti ei unusta mitte midagi, siis teeb ta seda tihtipeale ka paremini. Lisaks ta ei ole kammitsetud emotsioonidest, seega väidan, et piisava hulga andmete olemasolul teeb ta alati paremaid otsuseid. Mõtteharjutus, mis inimestel tekitab arutelu tundideks, on arvuti jaoks lihtne matemaatika.

2. Ei karda. Ajalugu on näidanud, et inimesed, kes kardavad innovatsiooni, satuvad self-fulfilling prophecy ohvriks. IAO - Improvise, Adapt, Overcome! Lisaks oponeerin ka eelpool toodud arvamusele, et AI on lihtsalt glorified autocorrect. Abstraktses mõttes on LLM sama asi, mis sinu aju. Tal on informatsioon, mille vahel on seosed ning ta kasutab tõenäosusteooriat, et parim vastus välja mõelda. Aga mille poolest siis meie enda aju erineb? Seal on ka aastate jooksul kogutud informatsioon, mis on omavahel seoses. Enamik inimesi küll ei kasuta tõenäosusteooriat, kuid andmeid/kogemusi kasutad täpselt samamoodi. Kes paremini, kes kehvemini...

3. Nõustun eelnevalt tooduga, et kvantarvutid võivad tuua tormi, millega võib olla raske kohaneda. Kuid nad võivad tuua ka enneolematuid võimalusi!

[gljagu]

1. Minu teada on AI juba praegu võimeline tegema otsuseid valdkondades, mida varem peeti eranditult inimesteks. Näiteks kasutatakse tehisintellekti haiguste diagnoosimiseks, see aitab arstidel näha röntgenipiltidel erinevaid peidetud defekte ja isegi leiab perioodilisustabeli jaoks uusi elemente.

2. Süsteemiadministraatoriks õppiva inimesena ei karda ma töökoha kaotamist, kuna minu töö seisneb peamiselt kätega asjade tegemises, ruuterite, printerite paigaldamises ja füüsilise võrgu ehitamises.

3. Kõige revolutsioonilisemad peaksid olema kvantarvutid, mis suudavad lahendada probleeme, mida tavalised arvutid ei suuda. Veel tahaks ära märkida Neurotehnoloogia, mille abil saab inimene näiteks uuesti kõndima hakata lihtsalt pähe sisestatud kiibiga, mis kirjutab ümber vajalikud rakud.

[madis.salumae]

1. Ma arvan, et see mudel jääb ikka selliseks abipiloodiks nagu me näeme lennunduses. Seal on juba ju päris pikalt olnud see, et lennuki automaatika suudab tegelikult kõik ära teha aga ikka on vaja inimest sinna juurde.

2. Siin on mul alati kahtlus olnud, mulle  tundub nagu oleks kaks varianti. a) 1 inseneri väljund tulevikus on sama mis 5 programmeerija väljund tänasel päeval, ehk ettevõtte hoiab kulusid kokku b) tänu sellele, et uute toodete alustamine on niivõrd lihtne, tekib nii palju tööd juurde aga kui süsteem läheb keerulisemaks on vaja ikkagi pädevat inimest juurde.

3. Kvantarvutid kindlasti ja loodetavasti tuumasüntees.

[iljas]

Tundub, et inimkonnal on veel päris pikk aeg, enne kui AI hakkab asju tõsiselt ülevõtma (juhul kui ta on selleks üldse võimeline, nagu varem mainitud). Iga tehnoloogilise edasiminekuga leidub päris suur hulk inimesi, kes seda vastu ei võta. Võrdluseks võib tuua e-poe ja tavapoe. Siiani paljud ei usalda e-poodi ning eelistavad kohale minna ja klienditeenindajaga asju arutada, vaatamata sellele, et review lugemine võib olla mõnikord palju tõhusam. Tekib terve põlvkond inimesi, kes ei usalda AI-d ja eelistab, et temaga suhtleks reaalne "pädev" inimene. Seega meil vist on veel aega. =)